Tänane treening oli mulle emotsionaalselt paljupakkuv. Jõudsime ühe ettevalmistusperioodiga tulemusteni. Harjutasime galoppi sadulas. Kordel tehtud eeltöö ning senine ratsastus olid igati abiks. Ilma igasuguste probleemideta sai hobune aru, mida talt tahetakse. Tõsi küll tempo on võrdelmisi uljas ja liikumise suund mitte just kõigil hetkedel lõpuni määratav, aga parem kui ma arvata julgesin. Galopp on jõuline ja elav ning hobune leidis kiiresti tasakaalu ratsaniku all. Enamat täna tahta oleks olnud liig. Viie minuti jagu harjutusi ning eks ka paras erutus ajasid hobuse niigi võhmale ja märjaks. Ülemäärast väsimust alles tööga harjuvale hobusele treeninguga seostada ei ole kindlasti mõistlik.
Hobune, kes on õppinud algusest peale taluma pikki, raskeid ja ebameeldivaid treeninguid, õpib peagi ennast säästma ja alles trenni lõpus midagi pakkuma, sest teab, et enne niikuinii pääsu pole. Seetõttu tuleb õppida ennast kontrollima ja leida võimalus hobust treeningu kestel pidevalt premeerida ning mitte liialt väsitada. Seda selleks, et säiliks motiveeritus ning hobune töötaks treeningu esimestest minutitest viimasteni. See ei tähenda aga seda, et hobuselt ei peaks midagi nõudma. Vastupidi - tulebki nõuda, aga olla konkreetne nii nõudmises kui õige eest kiitmises, et hobune saaks aru, mis on see, mis viib soovitud tulemuseni.
Mina tean seda, aga ometigi on üks keerukamaid asju õpetetava piisavalt väikesteks osadeks jagamine. Ja kindlasit on omajagu probleemiks ka igale hobusele, tema motiveeritusele ja tasemele vastavate harjutuste ja treeningu pikkuse säädmine.
Atheena treeningud kestavad praegu 30 - 40 minutini, millele võib eelneda veel kuni 15 minuti jagu muud õppeprotsessi käe kõrvalt või ka lausa mängu ning uute asjadega harjutamist. Füüsiline vorm tekib ajapikku. Oluliselt kergem on teha tööd hobusega, kes on selleks motiveeritud. On kindlasti mõtekas võtta treeningute algusperioodil aega hobuse korralikuks motiveerimiseks ja harjutamiseks tööga, kui kogu tema hilisema elu tegelda sundimise ja kaklemisega. Mõnda hobust on kahtlemata keerukam motiveerida kui teist. Atheena kuulub minu õnneks nende hulka, kelledele tegevus kui selline meeldib ja liikumine ka.
No comments:
Post a Comment