Selgitan tihti ratsanikele, miks ei või hobust liigselt närvi ajada, ega erutunud hobusele midagi õpetada.
Asi on aga lihtne. On olemas selline asi nagu liikumismälu ja on olemas tegevusmälu ning otse loomulikult on olemas ka emotsioonide talletumise reeglipära.
Selliselt juhtubki, et kui nõuame hobuselt korduvalt mingit harjutust erutatuna, siis õpib ta selle meeleseisundi selle harjutusega kaasnevaks. Nii võib juhtuda, et iga kord kui hobust galopile tõstetakse, tõmbab hobune pingesse ja erutub. Lisaks sellele väheneb erutunud hobusel reageerimisvõime nõrgematele ärritajatele, milleks ratsutamise juhul on näiteks ratsaniku märguanded - hobune on justkui tumm. Kas selline asi on soovitav? Vaevalt küll.
Siit tulebki lihtne reegel. Kui hobune erutub liialt, siis kõigepealt rahusta ta maha ja siis jätka harjutust. Toimib ka vastupidine õpe. Hobune kes on harjunud mingit harjutust rahulikult tegema, rahuneb selle harjutuse nõudmisel ka muudes situatsioonides. Näiteks võib uue asja õpimisel erutunud hobuse maha rahustamiseks kasutada mõnd vana ja selget harjutust, mille tegemisel ta on õppinud olema rahulik.
Veidi ka liikumismälust. Liikumismälu on tahtele allumatu. Nii me inimesed kui hobused talletame liikumisviisid, mida me tihti kordame. Seetõttu peame jälgima, et me hobused ei saaks kuigi palju liikuda ebasoovitaval viisil. See käib näiteks puhkepauside kohta. Lastes hobusel lonkida mingisugust küliskäigulaadset impulsita sammu jääb see neile peagi külge ja samm saab aegamööda rikutud. Hobuse tahtest see ei sõltu, see lihtsalt muutub tema liigestele ja lihastele omaseks ja välja harjutada on seda äärmiselt raske kui mitte võimatu. Kui sul ei õnnestu hobust puhkehetkel soovitud viisil liikumas hoida, siis parem seisa paigal.
Atheenaga olen samuti teinud ettevaatlikku tööd. Vältimaks liigset erutust valisin algul rahulikke situatsioone ja ei palunud talt galopi jooksmist, mis selgelt erutas teda liialt - ta ei olnud veel võimeline tulema toime iseenda kõrgenenud pulsi ja samal ajal piiratud ringil jooksmisega. Sellest jõudsime kiiresti üle ja nüüd on töösse lülitatud ka galopp ning võime rahulikult teha maneezis tööd ka siis kui mõni muu hobune seal ringi tuhiseb. Leian, et selline ehk ettevaatlik lähenemine on kindlasti pikemas plaanis aja võit. Ma ei pea edaspidi enam võitlema sellega, et erutusest tulenevalt ei suuda hobune keskenduda. Suurem kasu ilmneb aga ratsutamisel, kus aktiivne ja lõdvestunud edasiliikumine on hobusele liikumismällu juba kinnitunud.
No comments:
Post a Comment