Wednesday, January 5, 2011

Pikk matk ja uus kodu



Täna kaapis Atheena juba oma uute sõpradega suures lumises koplis lume alt kõrsi, käis väikesel treeningul ning uudistas veel uusi tallinaabreid, kes miskipärast on lapilised, pisikesed ja ütlevad MUU. Atheena kolis nimelt vasikate lasteaeda. Tema pererahvas kasvatab üles aastas sadu ja sadu pisikesi piimavasikaid.

Reis iseenesest kulges päris kenasti. Sadamasse jõudmine võttis veidi enam aega kui plaanitud, kuna Tallinn on lume tõttu täiesti umbes. Laevas tuli vahetada esimene tekk hobuse seljas, sest see oli täiesti läbimärjaks higistatud. Sai selga teise teki niiskuse imamiseks ning jäi heina sööma. Enne väljasõitu laevalt tuli veelkord tekki vahetada, kuna niiskuse imanud tekk oli samuti märg. Selga läks veidi paksem tepitud tallitekk. Veel tunnine veeremine Helsingist Põhja poole ja lõpuks kohal oldigi. Atheena silmad läksid suureks kui ta nägi oma uusi naabreid. Lisaks soome tõugu hobusele jagatakse katusealust suure hulga pisikest piimavasikatega. Need näisid Atheena algul ehk veigi kummastavad kui hommikuks oli nendega juba harjutud. Koplikaaslaseks on veel ka gotlandi russ poni Roope, kellest näib saavat üks hea mängukaaslane.

Mis Atheena elu edasi juhtuma hakkab, eks kuuleme peagi. Praegu seisab ees tutvumisaeg ja treening. Eesmärk on siiski jõuda võistlusradadele koos uue omaniku Alinaga. Edukaid poniaastaid neile!

Monday, January 3, 2011

Homme pikale reisile - mida ettevalmistuseks ?


Homme sõidab Atheena oma uude koju Soomes. Sinnasõidusks tuleb kõigepealt sõita 40 minutit Tallinna reisisadamasse, kus tuleb oma tunni jagu oodata laeva saamist ja selle väljumist. Seejärel kaks tundi laevasõitu. Helsingi Läänesadamast uude koju tuleb sõita üle tunni aja. Kokku kestab treilerisseismine üle viie tunni. Mida ja kas peaks kuidagi sellist reisi ette valmistama ?

Reisi teeb veidi keerukamaks asjaolu, et hobune on treileris üksi ehk ilma kaaslaseta kellega oma ärevust jagada. Samas ei pea aga ka heina pärast kaklema.

Kui hobusel seisab ees pikk reis, siis on igati aus ja õige hobuse suhtes teda eelnevalt treileriga harjutada ja võimalusel enne ka lühemaid otsi sõidutada. Hobune peaks käima peale just nii hästi, et tema laadimiseks ei vajata veel omakorda üht määramata pikka aega.
Treier tuleb üle kontrollida ning vajaduse varustada vajalikuga. Treileris peab ilmtingimata käepärases kohas olema korralik pussnuga, millega saab hetkega köisi läbi lõigata. Soovitavalt on seal ka taskulamp ning ka kõige esmasemad esmaabi vahendid.

Hobusele pannakse pikale reisile kaasa hein heinavõrgus. Alati peab olema kaasas varu päitsepaar. Kui seda pole, siis juhtub selle ainumase paariga ilmtingimata midagi. Soovitatav on transportida hobust kas nahkpäitsetega või sellistega millel kuklarihmal on nahkosa. See on turvalisuse pärast. Nailonpäitsed võivad olla purunematud, kuid turvalisuse seisukokhast on hea kui hobusel on peas midagi, mis väga suure jõu rakendmisel siiski järgi annaks. Ka nööre peab olema topelt ning üldiselt on mõsitlik omada ka kordet. Hobuste puhul kes vajavad tagantaitamist laadimisel on tarvis kahte kordet. Vaid kahe kordega on võimalik hobust õigesti peale suunata.

Talvisel ajal on omal kohal tekid. Tekkide hulk oleneb sellest, millega hobune harjunud on. Pydevalt ilma tekita õues seisvat hobust pole mõtet ka treileris tekitama hakata. Kuid üks villane tekk juhuks kui hobune end märjaks higistab, võiks siiski kaasas olla.

Raudadega hobusel tuleb alt ära keerata kriffid ning soovitavalt kasutada transprdikaitsmeid. Nendega oleks kena ka hobsut enne harjutada. Mitte kõik hobused ei võta jalgade põlveni sisse mässimist oma elu loomnuliku osana. Mida vähem on aga stressitekitajaid, seda parem.

Igaks juhuks võiks olla olemas ka loodulisku baasiga rahustavat suukaudset ravimit Sedalin. Viimast võib anda hobusele aga vaid siis kui ta on rahulik. Juba närvis olevale hobusele on seda üsna mõtetu manustada.


Ka kaamera olemasolu treileris on väga hea lahendus kuid hea autojuht tunneb väga hästi kui taga midagi teitsmoodi on ja teab vajadusel kontrollpeatust teha.

Viimane aga mitte vähem tähtis on hobuse jootmine. On hea kui hobust on võimalik meelitada enne teele asumist hästi jooma. Mõni hobune joob hästi peale kerget liigutamist. Vedelikupuudus on reisiva hobuse suurim vaenlane. Niiöelda "transpordipalavik" on tingitud just vedelikupuudusest. Ärevad ja stressis hobused keelduvad tihti joomast ning paljud ei taha ka võõrast vett juua. Nii võib väga pikkadel reisidel olla hobuse tervis tõsiselt ohus. Aga ka veidi lühemate otste puhul on hea kui hobune asub teele joonuna.

Kuidas reis auto ja laevaga sujus, kirjutan peagi.