Thursday, December 15, 2011

Kogumik "Eesti hobune 2011"


Eelmise jutu jätkuks. Trükist saabus kogumik Eesti hobune 2011, kus on muuhulgas ära toodud täielik tunnustatud eesti tõugu täkkude kataloog. On viimane aeg hakata tegema valikuid järgmiseks hooajaks. Seltsi täkkudele tehtavad avaldused peavad saabuma juba aasta lõpuks!

Kuid kogumikus on ka pikalt ja põhjalikult juttu hobuste värvustest koos suurepäraste piltidega. Ning veel juttu aretusest, täpsemalt täkuliinidest ning midagi ajaloolist ka.

EHKÜ liikmed saavad selle oma postkasti tasuta kuid kõigil teistel huvilistel on võimalik raamat soetada Oma Hobu veebipoe vahendusel, toetades sellega Eesti Hobuse KAitse Ühingu tegevust 5€ läbi.

Head lugemist!

Andeka hobuse "needus"

Mis siis täna? Täna on teemaks andekad hobused ja veidi ka andetud. Apollo treeningud on hakanud vaikselt edenema. Poolteist kuud on kulunud, et luua uut baastreenitust, mille pealt saab juba tõsisemalt treenida. See näitab kui kriitiliselt tuleb ikkagi suhtuda spordihobuste täielikku puhkamajätmisesse. Sellist asja sisuliselt ei saa lubada, sest see on oht nii hobuse tervisele kui sportlikule võimekusele. Lihastik kaotab oma toonuse väga kiiresti, lisaks koguneb ülekaal ning muutnud seljal tekivad sadula istuvuse probleemid. Ainuke millega sisuliselt midagi ei juhtu on hobuse väljaõpe, kuid lihased, mille abil sooritatavat teostada on samas kadunud. Nullring. Jah taastamine on kiirem kui loomine, aga siiski vaevaline.
Aga nüüd põhiteema juurde. Pidin tõdema just, et kipun nõudma hobuselt liiga. Ja millest see tuleb? Tuleb sellest, et andekas hobune suudab anda palju rohkem kui keskpärane. Seega tekib väga kergesti illusioon , et see on normaalne ja anname aga takka. Tahaks ikka rohkem ja rohkem. Pealegi hõljub pea kohal mingi nähtamatu kohustus näidata pidevalt parimat. Tuleb maa peale tagasi tulla ja saada aru, et teatavate asjade nõudmiseks on siiski tarvis teatud ettevalmistust ja kiirmenetlust pole olemas. See ei ole ainult meie probleem. VÄga suurt hulka andekaid hobuseid on aegade jooksul läbi põletatud. "vaata kui noorelt" ta suudab juba seda ja seda. Suudab tõesti, sest loomulik tasakaal on parem ja liikumiste või hüppe välja kujundmaiseks ei ole vaja seda tohutu tööga arendada vaid see on olemas. Kuid füüsilise treenituse baas tuleb siiski luua ning samuti dresseeritus. Kui endale selline teadmine teatavaks võtta, on kohe kergem olla ka ja kaob ka kohustuse koorem või vähemalt osa sellest. Kohustus näidata, et andekaks peetud hobune seda tõesti on ja näeb alati fantastiline välja. No ei , see ei ole alati nii ja kogu selle energia ja jõu kontrolli alla saamine on päris keeruline ning ei juhtugi iseenesest. HElgeid momente saab nautida ja viletsamatest tuleb üle olla mõistusega. Seitsmeaastaseseks saanud hobune, kes ei ole harjunud tegema tööd on juba väljakutse omaette. Ka hobused harjuvad töödisipliiniga ja seega on olemas mingisugune optimaalne vanus hobuse töösse võtmiseks. Apollo puhul oli erinevatel põhjustel jäädud sellega kõvasti hiljaks ja eriti täku puhul on nüüd tema tähelepanu hoidmine ja töödisipliini loomine küllalt keerukas, olenemata muidu suurepärasest iseloomust. See kõik vastandub loomulikule füüsilisele andekusele. Usun siiralt, et kogu töö tulemuslikkus sõltub puhtalt sellest kui kontrolli alla on võimalik see jõud saada. Raske ülesanne ja palju tööd, aga vähemasti igav ei hakka ja aega ilmselt kulub omajagu.
Nüüd aga vastupidisest olukorrast. Kui hästi ehitatud, hea tasakaalu ja liikumisega hobusel on loomulikult palju lihtsam olla selline nagu talt oodatakse, siis mõnel juhul võib olla olukord ka risti vastupidine. Miks ma seda kirjutan. Kirjutan seetõttu, et rõhutada veelkorra aretustöö tähtsust ja põhjusi, miks mõtlemata paarituste tegemine ei ole hea mitte kellegile. Jah, ka parimate vanemate järglane võib äparduda ja mitte millestki tulla midagi päris talutavad kuid need eksperimendid lõpevad enamasti halvasti. Viletsa kehaehitusega, halva tasakaalu ja liikumisega hobune satub oluliselt suurema tõenäosusega viletsa elu küüsi. Tal on raske olla selline nagu talt tahetakse, nõudes ratsanikult veelgi suuremaid oskusi luua ei millestki midagi. Head ratsanikud selliseid endale ei soovi, mis tähendab, et niigi viletsa eeldusega hobune satub ka veel viletsamasse seisu oskamatute ratsanike kätte. Valus, aga paratamatu tõde. Kõik hobused ei pea tegema sporti ja mõned võivad vabalt olla pelgalt metsa vahel jalutamiseks, aga isegi sellises rollis on lihtsam olla hobusel, kelle kehaehitus vastab ratsahobuse omale.
Varsad on armsad, aga lihtsalt niisama läbi mõtlemata varssu toota ei ole mõtet. Ka eesti hobuste puhul ootaks tänapäeval juba palju suuremat teadlikkust ja valmidust otsida parimaid paare, mitte piirduda piirkondlikku kättesaadavusega.

Wednesday, December 7, 2011

Suuremad plaanid

Et kõik ikka külgi mööda maha ei jookseks ja oma kogemusi, oskusi ja võimalusi maksimaalselt ära kasutada on kavas suured plaanid.
Juba sel suvel võtsin hobuseid treeningusse vastu Uuril Kuusalu vallas. Nüüd pingutame väga, et järgmisel hooajal avada seal samas ka kliinik, juba paremate tingimustega treeningkeskus ning ka sadulapood, lemmikloomade pood ning töökoda. Ning sinna juurde ka koerte treeningkeskus. Plaanid on suured ja eks näis kuidas plaanid edenevad, kuid igal juhul tasub silma peal hoida nii blogil kui ka ettevõtmiste Sadulaauto ja Nara kodulehtedel. Koolitusse toodavate hobuste registreerimine on juba avatud ning esimesed kohad ka broneeritud.
Seni aga veidi vaiksem talvine periood, kus hobuste treenimise tähelepanu on suunatud pelgalt Apollole. Apollo on peale kuu aja pikkust väga ettevaatlikku vormi taastamise programmi hakanud vähehaaval kaalust alla võtma ning muutunud oluliselt jõuslisemaks. Hetkel ootame massööri, kes aitaks kõrvaldada "täkutööst" saadud vanu traumasid. Mitte löökide tagajärgi, vaid kõõluste venitusi, vigastusi, mis töötavatel täkkudel kipuvad tekkima. Hellad kõõlused ning lihaspinged vajavad taastamiseks läbimõeldud treeningut ning ka massööri või füsioterapeudi abi, et hobune saaks anda treeningul maksimumi ning viia vigastuste tekkimise oht miinimumi. Need on probleemid, mis vähenevad vaid õige tööga ja muutuvad halvemaks seismisega. Hobihobuse puhul ei pandaks ehk tähelegi, kuid suurte koormuste all muutub iga probleemkoht kordades valusamaks. Üldiselt tasub olla tähelepanelik kummaliste rütmimuutuste ja tugeva ühepoolsuse suhtes.Või ka näiteks selline tähelepanek, et hobune vajab soojaks saamiseks tähelepandavalt palju aega. See on tihti lihasprobleemide indikaator, ka sadulast tekitatute.
Lihashooldus on väga oluline, täpselt samuti nagu inimestegi puhul. Seega korralik soojendus ning venitused peale trenni on hea harjumus, mis hoiab ära nii mõnegi probleemi.