Tuesday, May 29, 2012

"Platsil ainult poisid"

Kodune sõiduplats hakkab valmis saama ja koplid ootavad hobuseid. Tänavune suvi on poiste päralt. Kuni augustini asustavad meie kopleid 
1. Eesti tõugu täkk Apollo 778E. Minu põhihobune ja tänavu kindlasti võistlushobune number 1. Hakkame nüüd peale paaritushooaega ette valmistama meitrivõistlusti, mis toimuvad juulis. Samas tahaks juunis ka koolisõidu karika etapid kaasa teha, olenevalt sellest kuidas treenitus taastub. Raskusastme poolest peaks nüüd juba olema eest L klass.
2. Eesti tõugu täkk Ahtos 755E. Ahtos tuleb meile hoiule ja oma treenitust ning koolisõiduoskusi lihvima. Kui kõik kenasti läheb, siis vähemalt eesti hobuse päevale tahaks selle kena kollase hobu ka kaasa võtta.
3. Eesti raskeveo täkk Vagabond 2192ER. Vagabond on kaugelt üle minu tavalise mõõdupuu, aga ta pidavat leebe olema:) 800 kg tõsise mehe võlu. Vagabond peaks ka veidi lisaharidust omandama, et hiljem ka sõiduvhendit vedades sujuvamalt kõik toimiks. 
4. Üks üliarmas minishetlandi poni. Tema ülesanne on hooldada muru ja õppida käru ees käima. Oma 86cm turjakõrgusega ta ratsahobuseks väga ei kandideeri, kui siis vaid pisematele. Aga viisakalt käituma ja pisutki kasulikuks tuleb ikkagi õppida.
Suve teise poole asukate osas ei ole veel nii palju selgust, aga üks täismees on veel ootamas oma korda.
Kes aga tahaks tulla LAhemaale oma hobusega suve veetma ja ratsutama, siis see võimalus on ka olemas!

Thursday, May 24, 2012

Kui väike longe on tõsine longe?

Apollo tuleb tagasi! Tuleb tagasi kahes mõttes. Esiteks hakkab läbi saama tema esimene täkutöö periood sel suvel ning teisalt saime arsti loa uuesti reeninguid alustada.
Seoses sellega tahan rääkida lonkest. Ja täpsemalt sellest, kui oluline on siiski longe võimalikult kiiresti ja täpselt diagnoosida.
Apollol tekkis aprillis õhkõrn käiguvahe, kus ta ühe esijala viis paremini välja kui teise. Esimene mõte oli, et pehmekudede ehk lihaste venitus nagu sportlastel ikka ja küll üle läheb. Aga teades samas kui ohtlikud ja põhjapanevad on kõõlusevigastused, ei jäänud ma selle mõttega 10 päeva mõõdudes enam rahule. Kuna olukord ei muutunud ja samas algusest peale ei olnud mitte ühtegi väliselt inspekteeritavat vigastust, turset, paiset või üldse midagigi,  siis hakkas närima kahtlus, et asi võib olla sügavamal.
Veterinaar Triin Tohveri abil alustasime põhjalikku diagnoosi. 4 blokaadi esijalale ning positiivse vastuse saamisel ultraheli, mis näitas luudevahelihase (tegelikkuses siiski sellise nimega kõõlus) kerget venitust.
Millest?
Pole õrna aimugi ja ilmselt ei saagi kunagi teada. Esijalgade kõõluste tabandumine koolisõiduhobustel ei ole teab mis üldine, samas arvestades selle hobuse  suurt liikumist oma kehaehituse kohta, siis kes teab. Pigem arvan süü olema ühes pealtnäha süütus vahejuhtumis. Oli ta siis mis ta oli. Igatahes oleks selle tähelepanuta jätmine võinud lõppeda kõõluse suurema kahjustusega, mille ainsaks raviks oleks kuid boksis veedetud aega, ilma kindla prognoosita.
Saime hoiatuse ja kinnituse, et ka kergeimad lonked vajavad vähemalt sooritushobuste puhul uurimist.
Raviks rahu ehk kuu aega sammureziimi ja järelkontroll. Järelkontroll on tänaseks tehtud ja pilt hea. Apollo tuleb tagasi treeningusse, et suvist hooaega alustada. Hilinenult küll, aga siiski .
Nüüd järgneb rida erilisi jõuharjutusi, et kiirendada lihaste toonuse taastumist, samas vältides esialgu suuri koormusi ja tabandunud kõõluste ülemäärast venitamist.  Loodetavasti positiivsete tulemustega.
Pildil Apollo koduste õunapuude all. Pilt: A.Pärisoo 
Saime seega õnneks vaid hoiatuse, aga olgu sellest kogemusest abi ka teistele. Selliste järelduste tegemine eeldab oma hobuse väga head tundmist ja paljude tavalisemate põhjuste kõrvalelükkamist.