Sunday, January 29, 2012

Võistlushooaeg avatud



Eile võtsime ette jahedamapoolses ilmas sõidu Niitväljale, kus enam kui kaheteistkümnetunnise võistluspäeva tulemuseks pidanuks olema umbkaudu üheksakümmend starti. Peaegu kõik jõudsid ka päriselt kohale.
Minu jaoks oli sel korral võistlema minek seotud palju suurema pingega kui tavaliselt. Seniseid võistluseid on saatnud alati märksõnad kontrollimatus ja pelglikkus. Ma seisin eile suure teadmatusega silmitsi. See võistlus oli omamoodi eksam. Eksam sellest, kas hobune on muutunud kogemuste ja treeningu põhjal kontrollitavamaks või tuleb mul neelata alla väga mõru pill ja öelda, et olenemata hobuse ääretust andekusest ei ole võimalik tema pika võrdlemisi metsikus vabaduses veedetud ajaga kogutud harjumust karja juhina allutada. Täkule, kes on olnud alati juht igas situatsioonis on tõepoolest keeruline selgeks teha, et mingites kohtades see järsku ei kehti.
Täna rahulikult uuesti eilsele tagasi vaadates olen äärmisel rahul ja uhke hobuse üle. Jah protokollis pole haisugi neist kõrgetest protsentidest või kenast kohast, mis mullu kergemalt tulid kuid ma olen selle võistlusega kõige rohkem rahul. Sel korral ratstuasin hobusega siiski mina, mitte vastupidi. Hobune oli fantastiline! JAh tal oli erutusest kõht lahti ja ta jäi seetõttu keset skeemi seisma ning saime kirja vea. Jah ta ei seisnud tervituse ajal paigal. Kuid ta lubas ennast juhtida, ta kuulas ning vastas. Ta lubas end viia kohtadesse, mis näisid olevat hirmutavad. Ta andis andeks minu vead ja ikkagi kuulas.
Eelnevatele kogemustele tuginedes võtsin pika soojenduse ja kustutasin hobuse sellega ära. Aga ka see ei heidutanud teda. Ta ei näidanud eile oma tavalist lennukust kuid ta allus.
Meele teeb heaks veel see, et sel korral saabusime kohale vaid veidi enne võisltust ja isegi see ei viinud hobust enam oluliselt endast välja. Eelmisest võistlusest on seejuures möödas pea 8 kuud ja 5 sellest, veetis Apollo jälle vabalt karjas. Kokku on tal nüüd ratsahobuse tarkust ehk juba peaaegu aasta jagu. Ehk siis sisuliselt hästi arenenud nelja aastase tasemel, kuid oma vanuse tõttu paraku noorte hobustega võislema ei pääse, tuleb läbida veidi keerukam sisseelamisprogramm.
Meelestatus nüüd pea kahe kuu pikkuseks ilma võistlusteta treeningperioodiks on hea ning motivatsioon kõrge. Enesega tehtav töö on vähemalt sama suur kui hobusega. Eks näis kas kevad paneb täku hormoonid väga möllama kuid sellegi poolest olen saanud kinnitust, et kogemuste kasvades muutub ka nii palju metsikult ja juhtivaks isiksuseks kasvanud täkk, enam mõjutatavaks. Mureks on veel stress ja selgi korral muret teinud kõhulahtisus. Kuid sellegi tarvis on varuks variante ja küllap tuleb hobusega väljas treenimaski käia, et hobust ringi liikumisega harjutada.
Piltide autor: Karmen Kikas

Tuesday, January 3, 2012

Värvuste geneetiliste markerite testimine

Värvuste teema aktuaalsuse valguses jagan veidi informatsiooni värvusgeneetika uurimise kohta. Eesti hobuste puhul on muutunud värvuste teema väga populaarseks ning üha enam omanikke ning kasvatajaid on huvitatud hobuse värvuslikust genotüübist. Teatud värvuste markereid on võimalik lihtsa DNA testi põhjal uurida.
Selliseid teste tehakse paljudes maades. Mul on kontakt ühe Saksa juhtiva laboriga, kes värvusmarkerite testimist pakub. Huvi korral saan aidata proovide võtmise, edastamise ja tulemuste tõlgendamisega.
Millal on mõtet värvusgeneetikat uurida?
Antud laboris uuritakse meil aktuaalsetest markeritest Agouti geeni ehk kõrvifaktori olemasolu, punasefaktori esinemist ning lahjendavatest geenidest kollase ja hõbeda tekitajate olemasolu.
KAsvataja või omaniku jaoks võib olla huvi puhtalt uudishimu rahuldamiseks või ka mõnedel juhtudel täiesti praktilisest vajadusest lähtuv. Näiteks kollasegeeni varjatud kandmine võib huvitada kasvatajaid, kes soovivad vältida topeltkollaste ehk cremellode varssade saamist või siis vastupidi on soov saada kollasegeeniga varssu. Varjatud kandmine esineb eelkõige mustadel ja ka hallidel hobustel. Eesti hobuse puhul on kollasegeeni olemasolu testimine oluline ka juhul kui on tekkinud kahtlus, kas hobune on harilik võik või ulukvõik, mille geneetüüp on sootuks erinev. Kollasegeeni välistamisega on võimalik tõestada hobuse ulukvõiku värvust, kuid seda kahjuks vaid juhul kui ei esine hiirjageeni kombineeritud esinemist kollasegeeniga.
Hõbegeeni kannavad varjatult raudjad hobused, kuid ka hall võib hõbeda katta. Kahtluse või lootuse puhul saada hõbedasi järglasi on võimalik tuvastada hõbegeeni oleasmolu või puudumine raudjal hobusel.
Huvitav on ka mustade hobuste genotüübi uurimine. On küllalt raske teha vahet mustjaskõrvidel ja päris mustadel hobustel, mistõttu Agouti geeni olemasolu või selle puudumise uurimisega saab tuua sellesse küsimusse selgust. Samuti saab uurida hobuse punasefaktori olemasolu ehk homosügootsust või heterosügootsust musta suhtes. Need teadmised on vajalikud juhul kui soovitakse teatud värvusega varssu.

Värvusmarkerite uurimise hinnad on hetkel järgmised
1. Agouti (kõrb, varjatud kandmine raudjal, homosügootsus või heterosügootsus kõrvile) - 30€
2. punasefaktor (uuritakse mustade hobuste homosügootsust mustale ehk retsessiivse punasefaktori olemasolu või selle puudumist) - 30€
3. kollasegeen (uuritakse kollasegeeni olemasolu või selle puudumist) - 30€
4. hõbegeen (uuritakse hõbegeeni olemasolu või selle puudumist ja homosügootsust) - 40€

Hinnas sisaldub testmaterjali edastamise tasu laborile, suhtlemine laboriga ning tulemuste edastamine ja tõlgendamine.

Testmaterjaline kasutatakse hobuse nääpsuga eemaldatud jõhvkarvu.
Tellimine e-mailile ingrid@est.ee
See ettevõtmine ei ole mõeldud tulu teenima ja on suunatud eeskätt eesti hobuste värvuste geneetilise uurimise edendamiseks. Aitan nii palju kui selleks aega jagub.