Blogi mõte tekkis koos aritklitesarja loomisega Oma Hobusse. Kuna ajakiri ilmub vaid kuus korda aastas ja mahutab just nii palju informatsiooni kui mahutab, siis ei oleks kuidagi võimalik kõike paberveergudel edasi anda.
Nii sai Atheena endale ka veebiblogi, kuhu ma tõesti loodan, et jõuan teha päris tihedaid märkmeid Atheena ratsahobuseks õppimise protsessi kohta.
Täna on uue aasta esimene esmaspäev. Lund on tublisti üle poole meetri. Kes sellise ilmaga ikka maneezis ratsutab:). Lumejooksu treeningud tulevad vaid kasuks. Sedakorda veel küll piiratud platsil.
Sadulapassimise tulemus oli see, et ma pean veidi oma käsitööliseoskusi rakendama ja looma erilise sadulapadja kuniks Atheena päris oma sadula saab, mis tema jaoks sobivaks muudetakse.
Täna mul veel selliseid vahendeid ei olnud ja käiku läksid käepärased vahendid "numnah" ja paksem valtrap.
Kuna vahepeal meil sadula sobivuse kahtluse tõttu oli kordetöö periood, siis see asi on nüüd päris kenasti selge. Suulisi kordetamisel ei kasuta, selle asemel on ühed päitsed, mida saab küllalt pingule reguleerida. Kapson oli kahjuks suur. Topeltkordega sai ka niipalju tutvust tehtud, et jalgades tolgendavat kordet enam tähele ei panda ja elementaarne arusaamine jooksmisest on omandatud. Tegelikkuses nägi see välja nii, et kõigepealt silitasin puntras kordega hobust seljalt, seejärel loopisin talle seda pusa selga, siis vastu jalgu jne. kuniks hobune sellele tegevusele enam tähelepanu ei pööranud.
Täna oli aga üle pika aja võimalus täies trennipikkuses ratsutada. Lumes ja loojuva päikese saatel. EI oe üldse paha. Kuna Atheena väljaõpe seisab alles kanajalgadel, siis esimese maastikretke lükkasin veel veidi edasi. Mingeid enese kiirest liikumisest tulenevaid erutusi ega sööstusid täna ette ei tulnud ja see on hea. Töö sisu endiselt edasi ja edasi, impulss ja sirge liikumine. Veidi pööramise õpet ja ongi õpitavat enam kui küll. PAks lumi väsitab kiiresti.
Tubli poni pidas ligi 30 minutilise rassimise vastu.
(Pilt võetud 2.1.2009, by Walhalla)
No comments:
Post a Comment