Wednesday, March 31, 2010

Töö maast ja käekõrvalt - praktilisi mõtteid





Hobusele saab maast õpetada selgeks terve hulga asju, mida hiljem seljast kerge vaevaga ära kasutada saaab. Jättes samas noore hobuse tasakaalu oma raskusega segamata. 
Millest alustada!
1. samm - õpeta hobusele rahulikult selgeks, et steki puudutamisele astutakse edasi. Hobust pidurdada ei ole selle õppimise käigus vaja. Lähtugem klassikalise ratsastuse põhireeglist, enne edasi ja siis tagasi. Hobune tuleb õpetada ise edasi pürgima. 
2. samm - harjuta hobust suulise kontaktiga. Selleks tuleb võtta ratsmed kaelal kokku kusagile poole laka peale ning soovitatavalt ka väike tutt lakka pihku, et hobune ei saaks ratsmeid lahti tõmmata. Hobust mitte mingil muul viisil mõjutada vaja ei ole. Kui ta tahab liikuda, siis las liigub. Mõte on ainult selles, et ratse on kontaktis, ehk siis ei ole pingul ega londi. Juhul kui hobune seisab rahulikult ja ei püüa vabaneda, lase ratsmed lahti. Korda seda kohe palju. Kui hobune kukub sikutama, siis hoia rusikat kinni ja oota kuniks ta seda enam ei tee ja lase siis ratsmed õige asja eest kiitmiseks lahti. Võimalusel kiida hobust enne kui ta jõuab sikutamisele mõeldagi. Hobune võib õppida nii kõigepealt sikutama ja siis rahulikult ratset hoidma. 
Sedasi õpib hobune suulise kontakti tavaliseks pidama ning samas aru saama, et suuline seab pea liikumisele piirid. 
3. samm - kui hobune on paigal seistes kontaktiga harjunud tuleb talle selgitada seda, et samamoodi on võimalik ka liikuda. Anna selgelt järgi ning palu steki abil hobune liikuma ning võta seejärel suuline õrna kontakti. Liikumise suunal pole tähendust. Jällegi veidi aega ja ratse vabaks. Nii õpib hobune, et samad reeglid on kehtivad ka liikumisel.
4. samm - nüüd võiks hakata harjutama kahe käega ühtlase kontakti hoidmist. See on pigem harjutus inimesele, see ei olegi nii lihtne. Tähtis on kerge,ühtlane ja liikumist järgiv kuid samas vajadusel järeleandmatu ratsmehoid. 
5. samm - Nüüd jätame ratsmed mõneks ajaks rahule. Hobusele on vaja õpetada, et ka pidurdamisele järgneb alati edasiminek. Selleks tuleb hobusele õpetada selgeks, et näiteks rinnale puudutamine tähendab tagasiminemist. Kui see selge, siis tuleb lähtuda õpetamisel põhimõttest, et tagasi - edasi ja siis kiitus. Nii õpib hobune alati edasi pürgima ja temaga töötamine muutub lihtsaks. Ta allub tagasi võtvale märguandele kuid samas pürib edasi. Viiest raskuse sellega taha ja olles kerge juhtida. 
6. samm - see on tegelikult asi, mis võiks olla juba selge varsal . Käekõrvalt on mõtekas õpetada hobust ka oma tagaosa ning esiosa valitud märguannete peale küljele viima. See on vajalik nii turvalisuse kui ka ratsastamise tarvis. Märguande andmiseks sobib laudja ja kõhu liitekot tagaosale, ning õlg ja kukal esiosale. Samas on hiljem väga lihtne õpetada hobsut sama tegema sääremärguande ja suunava ratsme peale. 

Tegu on lõputu teemaga nagu ratsutaminegi ja vajaks kindlasti terve raamatu jagu juttu või veel parem juhendatud tegevust kuid õhutan siiski proovima. Kui osatakse ratsutada ja saadakse aru, mil viisil hobune õpib, siis on võimaik hobust ka käe kõrvalt õpetada. 

Pildid
1. On näha hobusele suunava ratsme ja õlamärguandega esiosa kõrvale viimise märguande andmine
2. Sama märguandele reageerimise eest käe ja ratsme eelmale võtmisega kiitmine. Ärritaja on eelmadatud õige liigutuse eest. Algul pole vaja aga oodata, et hobune teeks kohe terve sammu, piisab vaid õigesuunalisest vähimasti liigutusest
3. Ratse on kontaktis ja sisemine palub painet.
4. Hobuse selge kiitmine ratsme järele andmisega.

No comments:

Post a Comment