Eile oli maneez jälle pulki täis. Tegime siis taas tutvust. No mida noorele hobusele nende pulkadega seostada. Esmalt maalatid ja siis kõrgemad latid. Hobuse viimine lattidele ei erine esialgu mistahes muust momendist sõidus, tähtis on ikka impulss, rütm ja otsesus. Kiirustama lasta ei või ja hetkel mil hobune tõstab jala latile, tuleks kontakti selgelt järgi anda. Seda vaid seetõttu, et hobune õpiks seda hetke pidama meeldivaks ja soovitavaks juhtumiks.
Hüppega on esialgu kõik samamoodi. Hobune otse säärte vahel, pealetulek mitte liialt kaugelt , aga täpselt nii kaugelt, et hobune oleks võimalik korralikult otseks sõita. Ja samuti hetkel, mil hobune tõuseb latile tuleb järeleandmine. Mitte aga mingit ergutavat piitsahoopi või muud sellist. Ergutamist võib rakendada enne taksitusele jõudmist, aga mitte enam hüppe ajal. Vaja on teha hobusele selgeks, et just see tegevus, ehk takistuse hüppamine toob preemia, mitte, aga näiteks takistuse taha jõudmine. Pelgalt teisele poole takistust jõudmise eest premeerimine võib viia selleni, et hobune muutub kas lohakaks või leiutab mistahes viise sinna jõudmiseks. Kui hüppamine on raske, siis võib ju takistusest sinna jõudmiseks ka kõrvalt mööduda.
Samuti ei karista hobust võimaliku vaatamise, seismajäämise või muu liigutuse eest. Tegelikkuses tuleks üritada võtta ette just nii lihtne harjutus, et sellist asja ei juhtukski. Karistamine võib hobusele seostada hirmu vastava situatsiooniga ja panna teda kartma hoopis mõnd kolmandat asja. Seda ei ole kohe kindlasti tarvis. X väärtusega asju pelgav takistussõiduhobune ei ole kellegi unelm.
Atheena ei tea veel hüppamisest eriti midagi. KAvaletid, madalamad ja kõrgemad on juba harjumuspärased. Eile ristil mõningasi harjutusi tehes tuli hobusel ka see AHAA, mida ootasin. Ta leidis tegevusest mängu ja võttis elevuse sisse. Kuna galopil puudub alles tasakaal ja ka juhitavus, siis päris hüppamisest siinkohal veel rääkida ei saa.
Enda jaoks on otse loomulikult alati kõige raskem hobust mitte segada ega talle valesid signaale anda. Seda eriti noore hobuse puhul, kelle tegevust ei ole võimalik kuigi hästi ette ennustada. Kogenud ja väga palju hüppavatel sportlastel on seda märgatavalt lihtsam teha. Seetõttu ei ole ka õige alustada nõrgal hüppajal noore hobuse hüppetreeninguid. Kui see aga on ainus võimalik valik tuleb harjutusi seada mitte vaid hobuse, aga ka ratsaniku taset arvestades, et eksimusi võimalikult vältida.
No comments:
Post a Comment