Tiku ja Taku

Apollo ja Atheena on saanud tallis hüüdnimed Tiku ja Taku. Tiku ja Taku käisid mõlemad täna trennis nagu kord ja kohus. Apolloga sain teha esimese arvesse mineva treeningu sadulas. Mingit pahameelt sadula ega ratsaniku suunas enam välja ei tulnud. Apollo puhul tuleb korraga luua nii füüsilise vormi alus kui tahe liikuda ja tööd teha. See ei olegi nii lihtne, sest võhma arendus nõuab pikemaid rahulikke treeninguid, samas motiveerimine on pigem lühike, aga intensiivne. Tuleb leida mingisugune kesktee. Hetkel on seis selline, et hobune väsib tõesti ruttu ja ta ei ole harjunud ka vaimuga tööd tegema. Vaikselt edasi ja kuna iseenesest on tegu suureprase isloomuga hobusega, kellele on antud ka head füüsilised eeldused, siis ilmselt ei lase tulemused ennast kaua oodata. Vähemasti ma loodan seda.

Taku aka Atheena läheb sadulas üha paremaks. Täna jäi trenni algusest ära pingestunud ja ärev liikumine, hobune ei tõmmanud saba jalge vahele ning on kõige selle juures mõnusalt ära õppinud, et edasi pürgimine on tema töö. Loomult on ta ka Apollost elavam ehk, aga täpsemat hinnangut saab sellele anda siis kui Apollo on saavutanud samasuguse füüsilise vormi. Igatahes on hakanud pikk põhitöö vilja kandma ja ma saan öelda, et Atheenaga sõitmine on meeldiv ja kerge. Tõsi, säärte vahel püsimine tahab ikka veel lihvimist ja liikumist saab muuta kindlasti veel oluliselt suuremaks, kvaliteetsemaks ja tasakaalu paremaks. Olemegi ju alles alguses. 

KAhjuks pean tõdema, et esimene suurema eesmärgi täitmine lükkub kolme nädalase treeningpausi tõttu edasi. Plaan oli teha esimene võistlusstart koolisõidu ABC I etpil Rahulas, kuid see ei ole kahjuks vee võimalik. Aga võibolla on see ka hea ja saame tasapisi välishooajaks valmistuda.