Thursday, March 17, 2011

Vana Kiefferi elustamine






Tänane lugu on vana sadula taastamisest. Räägin kõigile, et oma sadulaid tasub hästi hooldada. See tähendab, et sadult tuleb iga kasutuskorra järel puhastada ning vähemalt korra nädalas määrida. Hoida katte all ning vältida sadulapuid, mis võivad topet kahjustada (laiad peenikese toruga raamid). Ning kõige tähtsam osa sadula hooldusest on toppe hooldamine. Villtoppelisi sadulaid tuleb väga jämeda rusikareegli järgi kaks korda aastas kontrollida, vajadusel kohendada. 2-4 aasta tagant tuleks vill välja vahetada. Villal on omadus liikuda kasutamisel eest tahapoole ning ajapikku ka kõvemaid sõlmi moodustada. Lõpuks muidugi moodustub üleni kivikõva kiht, mis harva on ühtlane. Kuid vill on nagu plasteliin, mis võimaldab sadulat hobuse järgi muuta ja vill kannab end ka ise oma kandja selja järgi sisse.
Reaalsus Eestis on aga praegu selline, et valdav osa sadulaid on hooldamata või halvasti hooldatud. Topped on vahel sadulatel 15 aastat vahetamata, kivikõvad ja muhklikud. Iseasi on veel India sadulad, millede tope on tihti juba tehasest tulnuna kasutamiskõlbmatu.

Blogikande illustreerivad pildid ühe ligi 20 aasta vanuse Kiefferi eluleäratamisest. Tegu on väga ausalt teeninud sadulaga, ehk sadulaga, mis sõidutab turiste ja ratsakooli õpilasi.
Esialgne eesmärk oli vahetada tope, kuna senine sünteetiline tope oli väga kõva ning ka ebaühtlane. Just sadula tagumine osa oli väga täis.
1. Sadula avamisel selgus, et raami "kõrvad" on murdunud. Need kõrvad fikseerivad raami paneeli küljes olevatesse taskutesse. Tähtis osa, mis tagab paneelide stabiilsuse.
Sadula sisule tavaolukorras ligi ei pääse, seega tuli sealt välja ka aastatega kogunenud mustus. Seda saaks küll ennetada, kui sadulaid hoida katte all ning puhastada regulaarselt. Kuna sadul ise on kvaliteetne ja nahk võimaldab selle veelkord kokku õmmelda, siis oli otsus see restaureerida.
2. Õmblemist vajasid veel mõned kohad
3. Esmalt korralik puhastus ja siis vanade kõrvade eemaldamine ning õmblustööd.
4. ning uute nahast kõrvade paigaldamine
5. Seejärel toppimine. KOGU see hunnik ja veel enamgi läks selle sadula sisse ära.
6. Lõpuks sadula pea kokku õmblemine, kus tähtsaimaks on sümmeetria säilumine.
7. LIKE NEW ja see sadul saab endale veel vähemalt selle toppe ära käimiseni eluiga. KAs see sadul veelkorra lahti võtmist peale seda enam kannatab ei oska hetkel ennustada, kuid vähemalt paar aastat teenib ta edasi.

4 comments:

  1. Mu küsimus ei lähe küll siia teemasse, aga eeldasin et teilt on kõige targem küsida. Küsimus siis selline, et mis on õhkpaneelidega sadulate plussid ja miinused?

    ReplyDelete
  2. Õhkpaneele tehakse veidi erinevalt. Nende hea külg on see, et paneeliga ei juhtu ajas sisuliselt mitte midagi ja sellist sadulat võib rahumeeli ühe hobuse seljast teise selge tõsta. Kuid õhk surve all on kõike muud kui pehme. Teiseks on õhul kalduvus survepunkt alt minema liikuda ja kolmandaks on õhul omadus oma mahus temperatuuride kõikumisele reageerida. Seega meie väga külmas kliimas võib näha talvel vägagi lörtse õhkpaneele.
    Kui aga õhk on paigutatud.nn kärge, siis on selle omadused hoopis teistsugused.
    Praktika näitab aga, et suure kambriga õhkpaneelide sadulad tekitavad mõnedel hobustel probleeme. Enamasti neil kes töötavad suurema koormusega. Samas on teada väikeses koormuses hobuseid, kes rahumeeli nende sadulatega aastaid sõidavad. Mina ühest vastust anda ei oska ega julge. Ise eelistaks villa või mõnel juhul ka latekpaneeli nende käitumise palju parema jälgitavuse ning villa puhul ka hobuse järgi muudetavuse osas.

    ReplyDelete
  3. Minul on ka küsimus, mis ei puutu selle teemaga kokku. Et mida te arvate Wippotec sadulast, mis on sünteetiline. Et kaua ta vastu võiks pidada, kui ei ratsuta iga päev ja kui sadula tekk/ kate peal oleks ? Ja neid ei hooldata ju nagu nahksadulaid. Kuid ma pakun, et on mugavam kui nahk, millel libised vähem ja püsid paremini sadulas ? jne

    ReplyDelete
  4. Wipotec on täiesti tundmatu nimi. Selle nime all toodetakse erinevat tehnikat, kuid sadulaid ei ole tõepoolest kohanud. Isegi kui selline nimetus on olemas, siis tuntud tootjate hulka see ei kuulu. Minu kokkupuuted sünteetiliste sadulatega piirduvad Wintec, Thorowgood ja Horse saver sadulatega. Üldiselt peavad nad päris kenasti vastu kui neid just miinuskraadide juures ei hoita. Wintecil on viletsad vöötripid, aga nende vahetamine on lihtne. Seda , mis materjalist sadula mugavam tundub, oleneb küll rohkem sellest, millega harjunud ollakse. Hea nahksadul ei ole üldsse libe ning vilets sünteetiline võib seda samas samuti olla nagu nahksadulgi.

    ReplyDelete