Liigume õiges suunas ja läheb üha paremaks. Olenemata sellest, et meil oli võistlusele eelnenud nädalal tõsine saduladraama, laenusadul ja tõdemus, et see ka ei lähe, saime võistluspäevaks asjad enamvähem joonde. Ja hobune oli veelgi enam "minuga" kui eelmisel korral. Veidi muret tekitas ikka veel peatuste küsimus kuid õnneks sobis üksi eraldi maneezis olemine meile pigem hästi kui halvasti. Eelmsiel korral saatuslikuks saanud sõnnikupausi ennetamiseks tuli mul treeningutel süda kõvaks teha ja hobust siiski võrdlemisi julmalt peatumast takistada. Üsna pea kadus tal üleüldse mingi soov treeningu ajal end kergendada või vähemasti ei hakanud ta selleks enam seismist soovima. Kena ja ka võisltustel sellega enam probleemi polnud.
Skeem sujus üldjoontes hästi. Üks sammude venitamise element pikal diogonaalil vajus siiski ära veidi, teine seeest õnnestus suurepäraselt. Peatus oli veidi ebatäpne kuid samas seekord kenasti ratsmele mitte vastu seda. Galoppi oleme kõvasti harjutanud ja see andis ka tulemust. Diogonaali lõpetamine suunamuutusel ja üleminek traavile on keerukas ning üks neist üleminekutest traavile ka veidi ebaõnnestus. Kuid üleüldiselt õnnestus väga ühtlaselt sõita ja oli lausa nii meeldiv, et naeratamine polnud sundus vaid tuli iseenesest. Oligi väga hea päev ja teenitud tulemus. Keskmised on endiselt meie leivanumber. Suvehooajaks valmistume juba kindlasti L klasse sõitma. Tööd on loomulikult kuhjaga ja näis kuidas kevadine aeg täku konsentreerumisvõimele mõjub kuid nüüd olen vähemasti kindel selles, et olenemata hilises eas alustatu tööst, on kõik võimalik.
No comments:
Post a Comment