Sunday, September 18, 2011

Pelgliku hobuse saduldamine





See teema on ajendatud veidi ühest nukrast seigast. Hiljuti jagati sõprade ringis linki kodulehest, kus lubatakse iga "ilgemaltki peru" hobune taltsaks teha, juures pildid hirmunud hobusest, keda jõuga mitme inimese abil vaos hoitakse. JAh hobuseid saab murda ka selliselt, kuid mis on selle tagajärg? Tagajärg on hobune, kellele ei saa mitte kunagi peale seda enam loota. On ammu teada, et hirm ja selle tekitaja kinnistub hobuse ajju momendist ja ei kao sealt enam kuhugile. See on neile ellujäämiseks vajalik, iga ohu allikas tuleb talletada, püsivalt ja jäävalt. hirmule allutatud hobune ühel heal päeval kahtlemata satu olukorda kus hirm ületab temale allutamisega tekitatud läve ning reaktsioon on seda ohtlikum.
See kõik ei ole üldse teemaks enamuse hobuste puhul, kelle tundlikkus pole eriti kõrge, närvikava stabiile ning kes ei ole saduldamisel valu kogenud. Kuid on olemas hobuseid, kellede tundlikkuse lävi on hoopis midagi muud kui keskmine. On hobuseid, kes reageerivad puudutustele justkui teda oleks tulise oraga puudutatud ning igasugused uued asjad tekitavad paanikat. Selliseid ületundlikke hobuseid esineb iga tõu juures peaaegu, kuid enam on see omane kõrgverelistele tõugudele nagu araabia hobused ning ahhal-tekinid.
Pildiseerial on 1/2 vereline araabia hobune. Hästi kasvatatud, heade kommetega, sõbrlik kuid ülitundlik. Tööd alustades tekitas paanikat iga kiirem ja võõras liigutus. Sellist hobust ( ega tegelikult ühtegi) ei saa "allutada" ilma hiljem selle eest karmi hinda maksmata. Sellist hobust tuleb harjutada kõigega ja rohkemgi veel ja seeläbi mitte reageerima ülemäärastele asjadele. Tänuks on hobune, kes on ülikerge sõita ning hallatav läbi uslduse. Vaid usaldusega on võimalik hiljem viia selline hobune näiteks võistlusareenile kus kõik on uus. Hetkel tuleb tal harjuda palju enamaga kui enamikel teistel noortel hobustel. Jaburalt vehkiva ja kargava inimesega, selga hüppamisega maast, mitte ronimisega nagu tavaks. Selleks, et ta harjuks endast kõrgemal toimetava inimesega kasutasime teise hobuse abi. See muideks on ülitõhus viis hobuste ratsanikega harjutamise esimesel etapil. Endast kõrgemal liikuv ratsanik muutub nii päris tavaliseks nähtuseks enne kui ta lisaks sellele raskust kandma peab. Muidugi on selleks tarvis hobust, kellega harjutatav loom on harunud koos olema.
Ära ei tasu unustada ka seda, et töö käigus tuleb hobust harjutada piitsaga ning õpetada sellele õigesti reageerima ning mitte iialgi seda kartma!

5 comments:

  1. Minu jaoks väga teemakohane postitus! Kahjuks aetakse väga tihti hobuse hirm ja instinktid lihtsalt allumatusega segamini ja üritatakse jõuga ja võimuga hobust allutada, selle asemel, et leida hirmu põhjus ja see kõrvaldada.

    ReplyDelete
  2. Hea meel, et sellele tähelepanu juhitakse ikka siin ja sealpool :) - sest paraku leidub ikka palju neid, kes arvavad, et tõeline õpetus käib ikka "kes on boss" [halvas mõttes] - stiilis...

    ReplyDelete
  3. Õpetus käibki "kes on boss" tagamõttega, see on väga tähtis, ainult, et mõistusega, mitte jõuga. Venelastel on selle kohta selline hea ütlus, et mõelda vaja, mitte rahmeldada.

    ReplyDelete
  4. Tere! Tean, et väga valesse teemasse minu küsimus, kuid mul oleks kohutavalt abi vaja. Soov oleks siis umbes 165-170 cm turjakõrgusega Läti veohobusele (?) martingali osta, et kas talle peaks minema ka COB suurus? Kuna ma tean, et selle hobuse valjaste, sadula, päitsete jms. suurus on FULL. Loodetavasti oskate mind aidata! :)
    R.

    ReplyDelete
  5. Ikka Full 170 cm on üks SUUR hobune. MArtingali on tavalise ratsutamise juures aga õige harva tarvis.

    ReplyDelete