Töörindel tagasi. Peale võsitlust sa hobune vähe
hingetõmbeaega, sai natuke hüpatud ja muid vaheldust pakkuvaid asju tehtud. Pika sisehooaja tekitatud tülpimus hakkas ähvardama hobuse soovi tööd teha. Selline olukord on alati ohtlik, sest kui hobuse enese initsiatiivi hakkab välja vahetama pidev taganttorkimisvajadus, siis on aeg midagi kiiresti ja põhjalikult muuta.Mul oli selleks tagvaraplaaniks ratsutamine suuremal avatud pinnal ehk põllul. Hobune liigub tugevamal pinnal kergemini ning võimalus liikuda rohkem sirgetel ja sirgel annab hobusele tagasi vajaliku impulsi. See effekt oli isegi üle ootuste võimas. Mõne korraga taastus hobuse iseeneslik edasiliikumissoov. Eriti muidugi märade aediku poole on hea teha keerukamaid harjutusi, kuna hobuse edasipürgivus on seda parem.
Nüüd jäi üle hakata tööle kerguse ja enese kandmisega. Loendamatud üleminekud muudavad hobuse tähelepanelikuks ja arendavad tagaotsa kandmise jõudu. Suurepärane, hobune on muutunud selle vahelduva töö tagajärjel kergeks ja tema tasakaal on taas paranenud. Tööd selle kogu saavutatud energia kasulikesse raamidesse paigutamisega on palju, aga see on meeldiv ja palju tulemuslikum kui töötada pidevas edasi sundimise vaimus.
No comments:
Post a Comment