Thursday, November 4, 2010

Dieet hobusele

Mõni teema ei vaibu. Sõites nüüd palju mööda Eesti talle, on mulle saanud tuttavaks uus õudusunenägu ja see on paks hobune. Ka kodutallis on teema teravalt üleval ja otsitakse lahendust, kuidas hobihobuseid tervislikus konditsioonis hoida. Asi on ju selles, et oma omanikega mõnel õhtupoolikul nädalas veidi maneezis tiirutavad lemmikloomad ei saa sisuliselt mitte mingisugust füüsilist koormust. Talvisel ajal mudastes aedikutes konutamine ei kuluta ka midagi. Isegi veidi enam trenni tegevate harrastushobsute koormus ei ole piisav, et oma ninaesisest saadud energiat ära kulutada. Samas tahavad kõik hirmsasti head oma hobsutele ja kui muud ei oska, siis sööa ette kallata ikka. 
Tulemuseks on mitte lihtsalt ülekaalus, aga suisa rasvunud hobused. Heina kvaliteedi tõstmise tähe all on mitte üksnes liigutud organoleptiliste näitajate parandamise poole vaid kasutatakse üha enam kultuurheina. See on aga selgelt üks probleemide allikas. Selline hein on liialt toitev.  Eriti kui me räägime eesti hobsutest ja muudest ponidest. 
Paksu hobuse elu on aga raske. Tema organism on koormatud ebavajaliku koormaga, liikmed kannavad ebanormaalset raskust. Ning paksule hobusele on tihti võimatu ühtegi sadulat õigesti selga istuma panna. 

Tuleb aru saada, et hobitavad hobused ei või olla vabalt ninapidi heinas. Samuti ei ole vaja neile sööta arulagedalt jõusöötasid. Pigem tuleks liikuda nõudmistes selle poole, et hakataks tegema söödaanalüüse, mis võimaldaks hobuste söödatarvet ning lisasöötmist palju paremini organiseerida. Ning hobused peaks rohkem liikuma. 
Tihedamad, väikeste koguste söötmised on tallihobustele ainuke dieedipidamise võimalik vorm. Sest eraldi koresööta jõutakse harva hankida ning pikalt tühja kõhuga hobune seista ei või. VAhel on hobuse sobivas konditsioonis hoidmine tõepoolest keeruline ja nõuab nupukust. 

ISe vaatan Atheenat tallis täiesti nõutu näoga. Magu venib gravitatsiooni jõul maa poole. Sadulat pole meil juba teab mis ajast. Trenni teha ei saa, sest pidevat jooksutamist hobuse jalad vastu ei pea. Sadulat lühikese seljaga punnkõhule sobitada on üsnagi lootusetu. Nokk kinni ja saba lahti. 
Tuleb nuputada hobuse tervist säästev dieet ja liikumisprogramm ning näha tõsiselt vaeva. 

 

2 comments:

  1. Sa oled väga õige probleemteema püsitanud. Kui veel kuus-seitse aastat tagasi võis norida hobuste kõhnuse üle, siis praegusel hetkel on tallides tõesti massiliselt ülekaalulisi hobuseid, kes mingi hetk annavad tööd loomaarstidele haigete liigeste ja muude hädade näol. Äkki oleks kuidagi võimalik veel rohkem tõmmata hobuseomanike tähelepanu sellele probleemile?

    ReplyDelete
  2. Oma Hobus tuleb järgmises numbris tõsiseltvõetav tõlkeartikkel ja eks ma oma töös ikka levita arusaama sellest, et paks hobune on haige hobune - julm aga tõsi
    EHKÜ homsel koosolekul võtab samal teemal sõna Andres Tuvi

    ReplyDelete