Kuidas hoida hobust heas vormis ja tervena. Eesti tõugu hobuste alalisim häda on ülekaal. Paks laps hea laps siinkohal kasutuskõlblik väide kahjuks pole. Ülekaalulise hobuse puhul on tervis samamoodi ohus nagu inimeselgi. Eesti hobune on äärmiselt hea söödakasutaja. Seeon omadus, mis tagas talle siinses kliimas ellujäämise. Lühikese karjatusperioodi kestel on ta võimeine kasvatama korraliku pekikihi. Kõik kena, kuid kasutushobuste puhul see ei mitte midagi head ei ole.
Ülekaalus hobuse liigesed on suure koormuse all, samuti saavad suure koormuse muud organid.
Siia lisandub veel ebaregulaarne ja asjakohatu treening mis suurendab vigastuste ohtu kordades.
Mida nende ponidega siis peale hakata? Hobuse seedimine on loodud pea pidevaks toitu töötlemiseks (min. 16 tundi ööpäevas). Kui hobune tegeleb ööpäevas oluliselt vähema aja jooksul söömisega, kasvab jällegi kordades seedeprobleemide risk. Kasvab mao happesus, on oht maohaavanditele. HAppeline magu ja haavandid viivad voomadeni ja loomulikult on aluseks tõsistele tervideprobleemidele. Seega lihtsalt hobusel toidu eest ära korjamisest kasu ei ole.
Ainuke lahendus seisneb regulaarses treeningus koos sobiliku menüüga. Eesti hobuse menüü peaks sisaldama suurel hulgal väikese energiasisaldusega koresööta. Kvaliteetne kuid hilisema niitmisajaga hein, mille proteeinisisaldus on väitkem ning ka üldine energiasisaldus. Osa heina taub kaaluda vahetamist põhu vastu. Söödaks sobiliku kvaliteetse põhu leidmine ei ole lihtne kuid tasub ennast loomade tervise nimel ära. MA ei arva, et ilmtingimata peaks hobusel 24/7 olema söök ees kuid 16 tunnist mälumisvõimalust ööpäevas tuleks siiski silmas pidada.
Jõusöödaga peab olema eesti hobsute puhul ettevaatlik. Kaer ei ole parim lahendus kuid kui hobune on tugevas töös, siis talle ka õige äranägemise järgi jõusööta anda tuleb. Atheena näiteks saab hetkel päeva umbes 1,5 l kaeru või 1l kaeravaba müslit + 0,5l kaeru. Tema treeningkoormus on keskmine.
Täissööda söötmist 1-1,5l jagu päevas pean mugavaks variandiks tagada toitainete tasakaalu söödas. Sellisel juhul ei ole vaja hobusele peale lakukivi muid mineraale eraldi sööta, kui just ei ole välja tulnud mõnd erilist vajadust millegi järgi.
Eestis on endiselt olukord, kus koresöödale analüüse praktiliselt ei tehta, mistõttu on väga keeruline hinnata hobuste ninaesist ning vajadust lisasöötade järele. Hobuse tervis on parim indikaator.
Hobune peab olema energiline, silm särav, karv läikima ka talvel. Kusjuures üks tasakaalustamata sööda indikaatoreid on vilets karvavahetus ja "karvased" hobused suvel.
Tugevalt higistavatele hobsutele tuleb vahel anda lisa elektrolüüte, näiteks 0.9% soolalahuse jootmise näol.
Toitumise kõrval on väga tähtis treeningtöö regulaarsus ja sisu. Vaid teenitud ja hästi hooldatud liikumisaparaat püsib tervena.
No comments:
Post a Comment