Sügis

Kas käe kõrval käimine on oskus? Aga treilerisse tulek? Või kinniseotult seismine? 

Need kõik on oskused, mida oskuslik hobuse käsitleja alati hobusele ratsaõppe kõrval jagab. Ükski hobune ei sünni teadmistega reeglistest, mis inimese maailmas kehtivad. Ega võta ükskõikselt vastu asju inimeste maailmast. Teda tuleb nende asjadega harjutada ning nõudmisei täitma õpetada. Mõtle, palju sa hobustele teadlikult peale ratsaõppe jagad? Palju üldse hobuse õppimisest ja käitumisest tead? Hobuste iseloomud on erinevad kuid viletsat käitumist ja allumatust saab küll vaid enda süüks ajada. Olgu siis põhjuseks hobuse mitte õpetamine, stress, valu või harjumatus inimeste maailma asjadega.  Võta ratsutamise kõrvalt aega ja tegele niisama innukalt muude asjade õpetamisega ning õpid isegi paremini hobust koolitama. Jõudu tööle! 

Marutaudi vaktsiin tõstis pahameeletormi

Protestiks ja kaastundeks Raja talu hukkunud loomadele väike sõnavõtt ka siin blogis. Kuigi uudis on alles verivärske ja loomade huku põhjust ei ole veel millegagi tõestatud, on enam kui palju põhjust avaldada pahameelt ametkonna poolt organiseeritud metsloomade vaktsineerimise osas. 

Kevadel tiirutas lennuk ka Rahula küla kohal. Seda Tallinna lähedal tihedalt asustatud kohas. Tabletid lendasid kuhu juhtus. Korjasime neid kokku nii koplitest kui hoovis kui lausa sõiduplatsilt. KAs see tõesti on normaalne? 

Kindlasti mitte, sest tegu on vaktsiiniga ning selle sattumine neile mitte mõeldud organismidesse on tegu ohtliku asjaga. Vaktsineerimise ajal hoiatatakse küll selle eset, et omad loomad tuleb kinni hoida. Aga kus imet neid veel hoidma peab kui hoovis ja omal karjamaal , aga kui vaktsiinipalad ikka hoovis pähe kukuvad, on alust olla pahane. 

Loodan, et ühel vähestest kordadest suudetakse probleemi objektiivselt ja tegelikkusega arvestades lahendada, mitte poliitiliselt ja oma tagumikku kaitstes. Ei ole naljakas.  

Tuleb oodata tõestavat või ümber lükkavat uurimust kuid sellegi poolest olla väga valvas, et ära hoida enda ja oma loomade tervise kahjustumine. Väide, et inimasusutse kohal neid alla ei loobita on kahjuks vale. Vaevalt keegi kõike lendusid on kontrollinud ning suurt hulka inimesi valetajateks tituleerida on hädine valekaitse. 

Sadulaseminarid

Täna on välja panna kaks oodatud uudist. Esmalt kutse lubatud ja paljude poolt küsitud sadulaseminarile.  Teine uudis puudutab, seda, et kutse ning täpsustavad teated leiate uhiuuelt KODULEHELT  Koduleht on alles sissetöötamise järgus, mistõttu kõike vajalikku ei ole ma veel jõudnud üles riputada. Peagi tuleb ka sadulate kataloog. Sadulate puhul kehtib reegel, küsija suu pihta ei lööda. Õiget sadulat on raske leida. Selle leidmiseks tuleb küsida ja uurida ning selleks on ka sadulaauto tehtud. Vastan meelsasti teemasse puutuvatele küsimustele. 

Teretulemast sadulaseminaridele ja kodulehele! 

Sadul on keskse tähendusega kogu hobuse ratsakasutuses. Sadulast sõtlub otseselt hobuse sooritusvõime ning ka hea tervis. Vaba liikumist takistav, ebamugav või valu põhjustav sadul hävitab hobuse loomuliku sooritusvõime.  Tulemuseks on halvenenud liikumised, vastuhakud, tõrked, lihasvigastused ja muud tervisehädad ning kogu organismi nõrgestav stress. 

Iga ratsanik ja hobuse omanik saab aidata nii ennast kui oma hobust paremate teadmisega. 

TULE SADULASEMINARILE

16. oktoobirl Tihusele Muhumaal või 17. oktoobril Rahula talli Harjumaal

Koolituspäevade kava 

10:00 

1. Avamine ja sissejuhatus

2. Hobuse anatoomia ja liikumine

3. Valust tulenev halb käitumine ja terviseriskid

4. Eesti hobuse eripärasused 

5. Sadula anatoomia

6. Sadulapassimise teooria

LÕUNA ja sadulateemaline mõmin lõunalauas. 

14:00 Praktiline sadulapassimise demo. 

Sadulapassimise praktilist õpet viib läbi islandi hobuste sadulate passimisele spetsialiseerunud Anita Kaakkola. Erikülaline on islandil meistriks õppinud sadulsepp Hanna  Arima. Teooriast aitab läbi närida ja päeva tõlkida Ingrid Randlaht. 

Registreerimise ja vabade kohtade info  www.sadulaauto.ee  Eelregistreerimine e-mailile: ingrid@est.ee või helistades 5530110

Osalustasu 200 krooni täiskasvanuile ning 150 krooni õpilastele. Sisaldab lõunat. 

Osalemine oma hobusega 500 krooni (mõlemal kursusel 1 koht).  

Tänud Kaakkola tallile, Tihuse turismitalule ja Rahula tallile, ajakirjale Oma Hobu ning Eesti Hobuse Kaitse Ühingule.

Lõbusat islandi hobuse koolitamisest

Jonatan käib sadulas. Kulus vähem kui kuu aega ning hobune on täiesti mõistlikult juhitav, hästi edasipürgiv ja mis üllatav, vägagi julge. 

See selleks, tegelikult kaasneb "tavahobuste" ratsastajale islandi hobuse juures naljakas segadusemoment. Hobust ühelt allüürilt teisele viies tuleb kõigepealt küsimus - mis asja t anüüd teeb ?:D Tavalise ratsahobuse kolm käiku on kergesti eristatavad. Islandi hobuse viis käiku on juba aga iseasi. Ja siia juurde tulevad paratamatult käiguvead ehk töldilik traav või possupassi ehk õhufaasita küliskäik. Need on vead, aga samas tulevad algul kui hobusel pole veel jõudu ega tasakaalu, päris tihti ette. 

Mind ajab igatahes muigele alati see moment kui tekib küsimus, mida see hobune nüüd teeb. 

Homme lähen maastikule puhast tölti püüdma. Väikeseid töldilõike olen ka platsil välja meelitanud kuid selleks on parem kasutada kõvemat pinda ja sirget liikumist. 

Kindel on veel see, et kui enam kõvasti ratsutada ja sportida ei viitsi, siis hangiks endale just sellise muheda ponimõõtu tegelase viiekäigulise käigukastiga. 

Topeltkorde kui tõhus alternatiiv ratsutamisele

Atheena sadula ja seljamurede taustal ei ole olnud võimalik viimasel ajal ratsutada. Palju on tulnud teha kordetööd chamboniga. Kuid pikaajaline intensiivne kordetöö koormab jalgu. Seisma jätta hobust ka kinldasti ei või, sest lihaskond degenereerub. Vaid hästi arenenud ja tugeva lihastikuga hobuse liikumisaparaat püsib stabiilne ja terve. 

Siin tulevad appi jälle ohjamine ja topeltkorde. Vastavaks tööks vajalikud ümarad kerged ohjad ostsin juba talvel. Nüüd võtsin nad jälle kapist välja. Mõnenädalalne kordetöö  on andnud veidi tulemust. Topeltkordel jooksutades oli eile näha, et midagi traavi õhufaasi sarmast hakkab taastuma. Tööd on aga tohutult ees. 

Topeltkorde eelis on võimalus juhtida hobust mõlemast suulisest ning ergutada jalge tagant joksva kordega hobust rohkem enda alla astuma. Probleemiks on pika ja raske ohja mõju suhu. Seetõttu tuleb topelkordetades kasutada ilmtingimata kergeid  punutud ümaraid ohjasid ningtagada nende vaba liikumine sedelga rõngastel (parem on plokkidega lahendus). 

Ohjamine nõuab veidi harjutamist kuid on võimalus maast hobusega enamat kui ringliikumist harjutada. Poolkaared, serpentiinid, tagasipöörded, koondamisharjutused jne. Kõik on võimalik. Olen ka  eelnevalt kirjutanud, et see nõaub hobuse harjutamist ohjadega ning ratsmest paratamatult veidi tugevama suulisekontaktiga. 

Atheenat ohjad ei häiri. Tõttöelda on temas näha ka ehteestlaslikku head veotahet ja kui vaid oleks veovahendit oleks temaga päris tore sõitmas käia. 

Senika aga  kuni pole ei sadulat ega veovahendit ongi meie osaks ohjad ja korded. Endale langev koormus on ka suurem, sest hobusel tuleb ju järgi joosta, aga ega seegi halba tee. 

Hobuse konditsioon ja tervis

Kuidas hoida hobust heas vormis ja tervena. Eesti tõugu hobuste alalisim häda on ülekaal. Paks laps hea laps siinkohal kasutuskõlblik väide kahjuks pole. Ülekaalulise hobuse puhul on tervis samamoodi ohus nagu inimeselgi. Eesti hobune on äärmiselt hea söödakasutaja. Seeon omadus, mis tagas talle siinses kliimas ellujäämise. Lühikese karjatusperioodi kestel on ta võimeine kasvatama korraliku pekikihi. Kõik kena, kuid kasutushobuste puhul see ei mitte midagi head ei ole. 

Ülekaalus hobuse liigesed on suure koormuse all, samuti saavad suure koormuse muud organid. 

Siia lisandub veel ebaregulaarne ja asjakohatu treening mis suurendab vigastuste ohtu kordades. 

Mida nende ponidega siis peale hakata? Hobuse seedimine on loodud pea pidevaks toitu töötlemiseks (min. 16 tundi ööpäevas). Kui hobune tegeleb ööpäevas oluliselt vähema aja jooksul söömisega, kasvab jällegi kordades seedeprobleemide risk. Kasvab mao happesus, on oht maohaavanditele. HAppeline magu ja haavandid viivad voomadeni ja loomulikult on aluseks tõsistele tervideprobleemidele. Seega lihtsalt hobusel toidu eest ära korjamisest kasu ei ole. 

Ainuke lahendus seisneb regulaarses treeningus koos sobiliku menüüga. Eesti hobuse menüü peaks sisaldama suurel hulgal väikese energiasisaldusega koresööta. Kvaliteetne kuid hilisema niitmisajaga hein, mille proteeinisisaldus on väitkem ning ka üldine energiasisaldus.  Osa heina taub kaaluda vahetamist põhu vastu. Söödaks sobiliku kvaliteetse põhu leidmine ei ole lihtne kuid tasub ennast loomade tervise nimel ära.  MA ei arva, et ilmtingimata peaks hobusel 24/7 olema söök ees kuid 16 tunnist mälumisvõimalust ööpäevas tuleks siiski silmas pidada. 

Jõusöödaga peab olema eesti hobsute puhul ettevaatlik. Kaer ei ole parim lahendus kuid kui hobune on tugevas töös, siis talle ka õige äranägemise järgi jõusööta anda tuleb. Atheena näiteks saab hetkel päeva umbes 1,5 l kaeru või 1l kaeravaba müslit + 0,5l kaeru. Tema treeningkoormus on keskmine.   

Täissööda söötmist 1-1,5l jagu päevas pean mugavaks variandiks tagada toitainete tasakaalu söödas. Sellisel juhul ei ole vaja hobusele peale lakukivi muid mineraale eraldi sööta, kui just ei ole välja tulnud mõnd erilist vajadust millegi järgi. 

Eestis on endiselt olukord, kus koresöödale analüüse praktiliselt ei tehta, mistõttu on väga keeruline hinnata hobuste ninaesist ning vajadust lisasöötade järele. Hobuse tervis on parim indikaator. 

Hobune peab olema energiline, silm särav, karv läikima ka talvel. Kusjuures üks tasakaalustamata sööda indikaatoreid on vilets karvavahetus ja "karvased" hobused suvel. 

Tugevalt higistavatele hobsutele tuleb vahel anda lisa elektrolüüte, näiteks 0.9% soolalahuse jootmise näol.  

Toitumise kõrval on väga tähtis treeningtöö regulaarsus ja sisu. Vaid teenitud ja hästi hooldatud liikumisaparaat püsib tervena.