Metshobuse kodustamine 5000 pealtvaataja ees

Sellest saab ilmselt raamatu peatükk. Peatükk minu ja Apollo koostöös on see niikuinii. Ega keegi tegelikult ei tea millise kaaluga on see saavutus. Tõsi, kõik ei kukkunud päriselt välja just selline nagu oleks pidanud, kuid võit oli meie poolel siiski. Apollo on kõige huvitavam hobune, keda ma kahekümne aasta jooksul kohanud olen. Veel kaks aastat tagasi oli mul mõningane või parem öelda üsna tõsine kahtlus, kas toona seitsmesest täkust saab ratsahobust. See oli metshobune, kes minu ees seisis, valmis põgenema ja enda sõltumatust ning elu kaitsma igal momendil. Ilma igasuguse pahatahtlikuse või allumatusega seejuures, vaid lihtsalt metsiku ja hirmununa. Sellesama metshobuse võtsin nüüd kolmandal oktoobril Saku halli kaasa, et ta sinna lahti lasta ja jälle enda juurde kutsuda ning kinni võtta ehk kodustada. Seesama pidi õnnestuma ka seitsmendal oktoobril Saku halli täis tribüünide ees. Seda hobusega, kes on elanud suurema osa ajast tuulest sasitud lakaga hektarite suurusel alal oma märakarjas, valvanud seda ning kaitsnud.
See peatükk saab pikk ja ehk mõnelegi inspireeriv ja selle kirjutamine võtab aega, kuid kes Tallinn International Horse Showl käisid ja etendust Minu Eestimaa vaatasid nägid laval metsiku hobuse taltsutamist ja seda sugugi mitte pelgalt ülekantud tähenduses. See oli suur risk ja  samas õnnestumine. Hobused väärivad võimalust ja usalduse jõud on määramatult suur!