Nüüd on see siis tehtud. Esimesel võistlusel käidud ja sellega ühe pika harjutustetee algus võetud.
Tulemus 60, ...% on selline Harju keskmine. HInnetelehe vaatamine annab aga palju selgema pildi sellest, mis toimus. Apollo jaoks oli situatsioon väga erutav ning kohutavalt hirmus. Nii kõikusidki hinded väga suures ulatuses. Ühe galopitõste hetkel hüppas hobune ehmatusest lausa kõrvale ja sealkohal paistab kohe lehel ka hinne 4, mis on madalaim hinne, mida elus ühele lehele saanud olen. Samas õnnestusid kenasti näiteks ette antud ratsmega traav ja üldiselt kõik elemendid, mida ei tulnud sooritada emmas kummas maneezi otsas, kus lehele tulid kenad seitsmed.
Üldiselt oli aga kõik päris raske, sest hobune oli pinges, hirmunud ja erutatud, röökis ja keeldus nurkadesse minemast. Just nagu neljaastasega esimesel võistlusel, aga ega seal suurt vahet polegi, kas 4 või 8. Kui kogemusi pole, siis tuleb need hankida ja algus on nüüd tehtud. Positiivseim hetk oli skeemi lõpuosas, kus tuli sooritada 20m volt etteantud ratsmega traavis. Sel hetkel oli hobune nõus lõdvestama ja muutus kuulekamaks, päris hea oli jällegi tunda, et on võimalik ratsutada, mitte hambad ristis hobust nurkadesse jooksma sundida.
Apollo oli siiski tubli, enesekindlus tuleb lihtsalt saavutada visa tööga. NUkker on see, et ebaõnnestus sammu osa, mis tegelikult on Apollol tulgev külg. Ta lihtsalt keerutas ja röökis ning pööritas silmi.
Järgmine katse tuleb kodumaneezis, näis mis sellest ka tuleb. Uus skeem ette võtta ja ettevalmistused võivad alata. Eks dialoog treeneriga oota veel ees, et mõelda, mida teha parema kontakti ja lõdvestuse saavutamiseks spingelisemates situatsioonides, kus hobuse tähelepanu kipub hajuma.
PIltidelt on hästi näha silmi pööritav hobune, veidi paremad hetked kui ka halvemad.
No comments:
Post a Comment