Saturday, March 19, 2011

Liikumise suurus


Täna jälle selja taga üks intensiivnse treening treeneri käe all. Selle valguses teen veidi juttu hobuse liikumise omadustest ja liikumise "suurusest" Seda just sellest vaatepunktist, mida hobune sadula all teeb ning kuidas ratsanik liikumist tajub.
Liigagi tihti on kuulda väiteid, et oh minu hobune näitab sellist uhket traavi vaid vabalt koplis. Ja mis takistab teda seda ka sadulas näitamas ? Enamasti on see takistaja ratsanik, vahel mõni muu tegur nagu sadul vms. Asi on iseenesest lihtne. ME lihtsalt sunnime hobuseid liikuma väiksemalt, aeglasemat ja vähem lennukalt. Millegi pärast eeldavad välja paljud, et kui hobuse liikumine aeglaseks muuta, siis on see palju nõutud "kontroll". Kuid tegelikkuses tapetakse sellega hobuse liikumise loomulik suurus ja hobune ei hakka iialgi näitama seda, milleks ta tegelikult võimeline on.
Selleks, et hobusel üleüldse oleks võimalik ratsaniku all lennukalt ja tugeva tagaotsa tõukega liikuda, tuleb tema füüsis selleks ette valmistada. Ja seda ei saa teha tõntsa- tõntsa traavi lastes või libisevaga hobuse kahekorra kokku kangutades ja kannusega peale sudides. Hobune peab saama liikuda talle omaselt suurelt ning tal tuleb seda ka lubada teha. Võib üsna julgelt väita, et enamus ratsanikke peab hobuse loomulikku liikumist mingisuguseks hullumeelseks ja kontrollimatuks lendamiseks. See pole sugugi nii ja sellega harjub. Hiljem kui hobune on saavutanud jõu, millega end kanda ja julgeb end avada, siis suudab ta ennast ka koondada. Seda ei suuda aga kunagi hobune, kes on sunnitud alati liikuma jäigas, allasurutud liikumises.

See on teema, mida on väga raske kirjeldada, kuid kogu jutu mõte on vaid see, et ärge kartke lubada hobustel liikuda, eriti noortel. Vastupidi, nõudke neilt suur, vaba ja lennukat astumist. Hobuse asi on edasi liikuda ja ennast kanda. Teie asi on tal seda teha lubada ja seda suunata.

Ma kuulen väga tihti praegu ütlemist, et ei või olla, et sul on eesti hobune. No on küll. JAh talle on antud vähe rohkem kui mõnele teisele "eestlasele" ehk, aga neid sünnipäraselt suure liikumisega eestlasi on päris palju. Paljudel pole olnud võimalust seda arendada ja näidata.
Mõned samas on võistlustelgi seni näidanud, et just koolisõit on eesti hobuse ehk kõige perspektiivikam ala. Aretajad püüavad samuti muuta hobuseid enam "ratsutamissõbralikuks". Eelkõige on siin tähtis kõrvaldada tagakõrged ja raskusega liialt esiotsal hobused (vedajad tüübid). Saavutada tuleb piisavalt pikk selg ja hea sadulakoht ning piisava pikkuse ning hea asetusega kael. Siia juurde veel jalad, mis võimaldavad suurt liikumist. Nii lihtne see ongi :D

Ratsaniku ülesanne on mitte kustutada hobuse liikumist. Ma tõesti tahaks näha, et eesti hobuseid toodaks julgemalt välja võistlustele ja siinkohal eriti täkkusid, keda aretuses kasutada tahetakse, et nende perspektiivi ka millegagi tõestada. Eesti hobuse pelgalt säilitamise ajad on läbi, nüüd on meil vaja väga hea hobune valmis teha!

Värskeid pilte ikka pole :( Kuidagi ei leia aega ja piltnikku. Ehk varsti siiski.

5 comments:

  1. Liikumise lubamise ja soodustamise jutuga ei saa enam rohkem nõus olla. Paraku aga on palju palju inimesi, kes ikka veel usuvad, et lühikeseks sunnitud töntsa-töntsa sammud ongi koondus ja seega ka hea lihastiku arendaja.
    Esmalt ikka edasi, lahti ja vabaks ja alles siis, kui on piisavalt jõudu ja tasakaalu, tasapisi koonduse poole.

    ReplyDelete
  2. Pilt on aegamööda paranemas aga arenguruumi on loomulikult kõvasti. Aga alati on ju parem kui on kuhugile edasi liikuda.

    ReplyDelete
  3. Tere, ma mõtlesin sellest siia kirjutada, lihtsalt mainimiseks.
    Kuna mul pole võimalust enda hobust soetada, siis sõidan ratsakoolis. Viimati trennis olles sõitis mu trennikaaslane ühe raske hobusega, mingi läti veohobune vms. Ta võttis hobuse lihtsalt nii kokku eest, hobune tegi nagu aegluubis traavi. Ime et veel sammule ei jäänud. Kuid oli ka nii, et kui üritati galoppi teha, siis hobune lihtsalt hakkas vedama. No ei saa galoppi, ainult vuristas traavis ringi.
    Olen ka ise selle hobusega sõitnud ja tundnud, kui raske on temaga - esiteks rahuliku traavi ja normaalse galopi saavutamisega. Tahtsin seejuures küsida, et mis võiks sellise piraka ja kange hobuse juures aidata?

    ReplyDelete
  4. Laske hobune liikuma. Ta lihtsalt ei suuda veel oma liikumist koondada, tal pole selleks vajalikku jõudu seljas ja tagaotsal. Ja ei saagi olema kui tal ei lasta algul suure ja vaba liikumisega seda arendada. Poolistak galopis, suur ja lennkas liikumine.
    Muidugi raskeveokad ei ole niikuinii teab mis ratstuamiseks mõeldud ja seda raskem on neil üigesti liikuda. Usun, et treeneriga nõu pidamine on vast kõige õigem tegu.

    ReplyDelete
  5. Selge, aitäh Teie nõuande eest! :)

    ReplyDelete