Mida sadula seest leida võib?

Tänane kanne jälle sadulate maailmast. Töötasin ühe koolisõidusadula kallal ning leidsin sellest midagi, mis väärib näitamist teistelegi. 

Eellugu on selline. Tähelepanelik ja oma hobust hästi lugev omanik leidis, et hobusega ei ole kõik korras ning probleemid ilmnevad just sadulasse panemisel ja sadulas liikumisel. 

Vahepealse, ehk sadulapassimise loo jätan mõneks teiseks korraks, kuid selle sadula seest tuli välja midagi, mis võiks panna mõtlema nii mõnegi, kes järjepidevalt üritab väita, et sadulal pole tähendust. 

Juuresolevatelt piltidelt esimesel on näha, et sadulavöö kinnitus on oma õigest kohast lahti rebenenud - no ikka juhtub. Kuid seda on seejärel "parandatud". Uus kinnituskoht on eelmisest 5cm eespool ning just täpselt raami kõige kõrgema serva peal, mis vastu hobust kõige lähemal. Kaks kruvi turritasid 3-5mm kõrguselt raamist välja. Vöökinnitused, mis on erineval kaugusel tõmbavad sadulat pidevalt kõveraks. Ükskõik kuidas me sadulat selga ei paneks, ikka üritavad erinevad pooled teineteist kompenseerides sümmeetriat saavutada ning seetõttu on sadul alati hobuse seljas viltu. Lisaks sellele kruvid, mis läbi toppe ratsaniku raskuse all võite arvata isegi kui meeldivad olla võivad. Sellist asja ei näe aga ilma, et sadulat lahti võtaks. Seda aga ilma teadmiste ja vahenditeta teha ei või. 

Teemat puudutan veel ühel põhjusel, nimelt seetõttu, et kuigi see sadul on kvaliteetne ja probleem on hilisema käsitlemise käigus tekitatud, siis odavate aga vahel ka korralike sadulate puhul on vöökinnituste ebasüümmeetrilisust tulnud välja ka uutel sadulatel! Rääkimata turritavatest kruvidest, klambritest, naharibadest jms. 

Nüüd teine pilt. See on juba tavaline nähtus. Pildil on näha alates vasakult vill, mida sadulasse pannakse, keskel vill, mis on veidi vanunud ja vahetakse ning seejärel vill, mis tuli äsja sellest sadulast. Vildistunud villapallid, kõvad nagukartulimugulad. Selle sadula "parandamisel" oli äravajunud toppele lisatud uut, aga ei olnud vana välja vahetatud. Nii oli vill segunenud ja rullidesse keeranud ja vildistunud. Tulemus on võrreldav magamisega hernekotil. Kuidas aga hobune ratsanikku kandma peaks  on juba iseküsimus. 

Sadulad vajavad regulaarset hoolet, jälgimist ja kohendamist. See on hobuse tervise ja töövõime seisukohast vältimatu. Veel tähtsam on aga osata oma hobust kuulata. Kui ikkagi hobune saduldamisel hambaid näitama hakkab ning liikumises sadula all vabadus ja lõdvestatus nagu vitsaga pühitud saavad, on alust kontrollida muuhulgas ka sadulat. Nagu näha võib sadulas peituda asju, mida pealtpoolt ei näe. Lisaks sellele muidugi, et hobusedki muutuvad ja sadul mis aasta tagasi kenasti sobis, seda enam teha ei pruugi.