Sadula mõjust otse ja selgelt

Nädalavahetus oli äärmiselt huvitav. Laupäeval peatus sadulabuss Rahulas. Tunniajase passimissessiooni kestel sai proovitud 8 erinevat sadulat. Pühapäeval tegime tööd treener Annike Lavingu käe all. Väsitavad kuid kasulikud ja tulemuslikud päevad. 

Sadulapassimise tulemus oli kokkuvõtvalt järgmine. Atheenal on teadaolevalt väga tahaulatuva asetsemisega abaluu ja sellest johtuvalt tõesti lühike sadula koht seljal. Lisaks sellele ettepoole langeva joonega selg ja ka ettepoole kitsenev. Mitte et sellest veel küll ei oleks, on tal ka väga ümarad roided, mis tingivad sadulavöö kaenlasse asetumise. 

Selg on vaata et lühem kui temast 10 cm madalamal islandi poni Jonatanil. 

Prooviks olid väga sirge lõikega islandi hobuse nn. koolisadulad ja ka üks ponidele mõeldud koolisõidusadul. Leitud sadulad, mis seljale oma kujult ja pikkuselt sobisid, läks lahti proovimine. Üksteise järel kerisid sadulad ette ära. Nii lühike selg tingib lisaks muule ka selle, et nimme liikumine omakorda tõukab sadulat ette. Mida ma aga ratsanikuna oskan öelda on see, et hobuse liikumisest oli äärmiselt selgelt aru saada, milline sadul laseb hobuse õlgadel ja seljal vabalt liikuda ja milline mitte. Kui muidu võib nii mõnegi asjaga lihtsalt harjuda, siis sellise võrdlusmomendi olemasolul on vahe tuntav. Atheena on tundlik hobune ratsastamisel ja ta väljendab läbi rütmi ja liikumise avaruse väga hästi seda, kas sadul teda segab. Kurb on tõdeda, et siiani ei ole hästi sobivat sadulat tal seljas olnudki. 

Pühapäeval osalesin  treeningul asendussadulaga. On parem kui mistahes seni kasutatud sadul, kuid ikkagi liigub ette ära ja hakkab õlgu rõhuma. Eriti hästi saab sellest aru läbi asjaolu, et hobune tõuseb risti jalu galopile. Niipea kui sadula tagasi normaalse koha peale sättida on asi korras, kuni jälle selleni kuni sadul jõuab ette. Üldjoontes näitas Atheena eile, et ta suudab näidata igati korrektset rütmi ja ka avatumat käiku kui vaid sadul seda lubab. 

Nüüd annan aga tõsist mõtteainet. Mina räägin siin siiski korralikult topitud, õige laiuse ja suures joones sobivatest sadulatest ning leian, et hobuse liikumises on suur vahe. Mis teevad aga sajad eesti hobused, kellede selga on istutatud vildiga muhklikult topitud, kitsa, kaarja raamiga ning tihti viltused india päritolu sadulad? Sageli  lausa kaelale vajunud ja kitsad sadulad? Kui palju teenimatut valu  ja sellest tulenevat viletsat käitumist, vastuhakku ja rikutud liikumist.