Eile võtsime Voore tallide paarisrakendi hobustega Amadeus ja Allegro ette pika reisi Kurgjal
e Carl Robert Jokobsoni talumuuseumi. Seal peeti nimelt esimest eesti hobuse päeva. Sellise päeva vajalikkusest on nii pikalt räägitud, nüüd sai ta siis teoks. Eesti hobustele oli selle päeva raames välja kuulutatud kolm võistlusala ning sellele lisaks näitusering. VÕistlusaladena takistussõit, koolisõit ja rakendisõidu täpsussõit krossi elementidega. Esimesele alale meil asja ei olnud. Rakendihobustega nimelt ei või üldse hüpata, vastasel juhul tekib oht, et hobused vankri ees millestki üle hüpata üritavad.
Päeva teisel alale panime aga juba välja täie koosseisu. Kokku tehti koolisõidu 18 starti!! Sellist hulka eesti hobuseid ei ole mitte kunagi ühelgi võistlusalal korraga välja olnud. Suurepärane ja seda enam, et ma tean paljusid, kes erinevatel põhjustel kahjuks siiski tulla ei saanud. VÕistluste skeemiks oli A6, mis oli isegi üllatavalt keerukas selle võistluse mõttes, aga siiski kõigile enamvähem jõukohane. Amadeus ja Allegro on nüüd mõlemad mõni nädal minu juures just ratsastatavust edendanud. Amadeus seejuures on väga hästi edenenud. Allegro, kes minu silmile oleks isegi võibolla lõppkokkuvõttes perspektiivika on palju aeglasem arenema ning selle skeemi jaoks ta kindlasti valmis ei olnud, aga samas üksi platsil olemise kogemust oli talle hädasti tarvis. Amadeusi jaoks oli see skeem igati jõukohane. KA temaga tekkis pisemaid konflikte allumise osas võistlusplatsil kuid üldjoontes oli ta tubli ning tasuk esikoht ja kaunis sini-must-valge rosett.
Koolisõidu järel läks kohe hobuste ette rakendamiseks. On see ju ikkagi Amadeusi ja Allegro põhiala ja igapäeva töö, mis heina nina ette toob. Koos on nad vankri ees jooksnud napi aasta jagu. Tööd sujuva sõidu nimel on tehtud tohutult. Igapäevased treeningud ratsa, kordel, ohjades, üksi ja kahekesi rakendis. Selleks, et ühte paarisrakendit tõeliselt toimima saada kulub ikkagi vähemalt paar aastat tihedat tööd, kui mitte kolm ja päris meisterlikkuse saavutamiseks enamgi.
Punased koonused ja värvilistest tõketest loodud krossiosa panid hobused veidi silmi punnitama kuid Anu juhtimisel läks raja läbimine üsna ladusalt. Tasuks mõlemale hobusele trikolori värvides rosetid.
Nüüd on Amadeus ja Allegro tagasi kodupõllul ja peale ühte puhkepäeva läheb lahti kõva töö. Allegro on vaja oma tasemelt järgi aidata. Mõte liigub suve lõpul veel päris rakendispordi võistlustel osalemise poole.
Eilne päev oli aga nii emotsiooniderohke, et seda on raske kirjeldada. Tuleval aastal jälle platsis ja loodan väga, et sellest saab suursündmus ning eesti hobsutel sel päeval osalemine tõeliseks auasjaks. Publikut oli Kurgjal eile raja ääres palju enam kui me tavaliselt ratsaspordi võistluste ajal oleme harjunud nägema! Egas me ka võlgu jäänud, igaüks kes julges küsima tulla sai vankriga sõitu ka.
Fotod: Ago Ruus
No comments:
Post a Comment