Täna kaapis Atheena juba oma uute sõpradega suures lumises koplis lume alt kõrsi, käis väikesel treeningul ning uudistas veel uusi tallinaabreid, kes miskipärast on lapilised, pisikesed ja ütlevad MUU. Atheena kolis nimelt vasikate lasteaeda. Tema pererahvas kasvatab üles aastas sadu ja sadu pisikesi piimavasikaid.
Reis iseenesest kulges päris kenasti. Sadamasse jõudmine võttis veidi enam aega kui plaanitud, kuna Tallinn on lume tõttu täiesti umbes. Laevas tuli vahetada esimene tekk hobuse seljas, sest see oli täiesti läbimärjaks higistatud. Sai selga teise teki niiskuse imamiseks ning jäi heina sööma. Enne väljasõitu laevalt tuli veelkord tekki vahetada, kuna niiskuse imanud tekk oli samuti märg. Selga läks veidi paksem tepitud tallitekk. Veel tunnine veeremine Helsingist Põhja poole ja lõpuks kohal oldigi. Atheena silmad läksid suureks kui ta nägi oma uusi naabreid. Lisaks soome tõugu hobusele jagatakse katusealust suure hulga pisikest piimavasikatega. Need näisid Atheena algul ehk veigi kummastavad kui hommikuks oli nendega juba harjutud. Koplikaaslaseks on veel ka gotlandi russ poni Roope, kellest näib saavat üks hea mängukaaslane.
Mis Atheena elu edasi juhtuma hakkab, eks kuuleme peagi. Praegu seisab ees tutvumisaeg ja treening. Eesmärk on siiski jõuda võistlusradadele koos uue omaniku Alinaga. Edukaid poniaastaid neile!
Kas äkki oli tekk liig paksukarvalise hobuse seljas? Palun kirjuta, mis pabereid te ajasite, et hobust saaks Soome viia. Mul võib-olla selline asi ees varsti ja oleks hea ilmselt kõigil teada :)
ReplyDeleteMärjakshigistamise põhjus oli närveldamises. Seda ikka juhtub kui hobune pole kuigi vana kala transportimises või kui ta harjumuspärasest erinevalt üksi peab reisima.
ReplyDeleteSoome viimisel ei ole vaja muud kui hobusel pass ning tervisetõend vetarstilt.
Oi, kui tema uus kodu asub tunnike Helsinkist põhjapoole siis on täitsa võimalik, et õnnestub teda isegi meie kohalikel võistlustel silmata.
ReplyDelete