Homme pikale reisile - mida ettevalmistuseks ?

Homme sõidab Atheena oma uude koju Soomes. Sinnasõidusks tuleb kõigepealt sõita 40 minutit Tallinna reisisadamasse, kus tuleb oma tunni jagu oodata laeva saamist ja selle väljumist. Seejärel kaks tundi laevasõitu. Helsingi Läänesadamast uude koju tuleb sõita üle tunni aja. Kokku kestab treilerisseismine üle viie tunni. Mida ja kas peaks kuidagi sellist reisi ette valmistama ?

Reisi teeb veidi keerukamaks asjaolu, et hobune on treileris üksi ehk ilma kaaslaseta kellega oma ärevust jagada. Samas ei pea aga ka heina pärast kaklema.

Kui hobusel seisab ees pikk reis, siis on igati aus ja õige hobuse suhtes teda eelnevalt treileriga harjutada ja võimalusel enne ka lühemaid otsi sõidutada. Hobune peaks käima peale just nii hästi, et tema laadimiseks ei vajata veel omakorda üht määramata pikka aega.
Treier tuleb üle kontrollida ning vajaduse varustada vajalikuga. Treileris peab ilmtingimata käepärases kohas olema korralik pussnuga, millega saab hetkega köisi läbi lõigata. Soovitavalt on seal ka taskulamp ning ka kõige esmasemad esmaabi vahendid.

Hobusele pannakse pikale reisile kaasa hein heinavõrgus. Alati peab olema kaasas varu päitsepaar. Kui seda pole, siis juhtub selle ainumase paariga ilmtingimata midagi. Soovitatav on transportida hobust kas nahkpäitsetega või sellistega millel kuklarihmal on nahkosa. See on turvalisuse pärast. Nailonpäitsed võivad olla purunematud, kuid turvalisuse seisukokhast on hea kui hobusel on peas midagi, mis väga suure jõu rakendmisel siiski järgi annaks. Ka nööre peab olema topelt ning üldiselt on mõsitlik omada ka kordet. Hobuste puhul kes vajavad tagantaitamist laadimisel on tarvis kahte kordet. Vaid kahe kordega on võimalik hobust õigesti peale suunata.

Talvisel ajal on omal kohal tekid. Tekkide hulk oleneb sellest, millega hobune harjunud on. Pydevalt ilma tekita õues seisvat hobust pole mõtet ka treileris tekitama hakata. Kuid üks villane tekk juhuks kui hobune end märjaks higistab, võiks siiski kaasas olla.

Raudadega hobusel tuleb alt ära keerata kriffid ning soovitavalt kasutada transprdikaitsmeid. Nendega oleks kena ka hobsut enne harjutada. Mitte kõik hobused ei võta jalgade põlveni sisse mässimist oma elu loomnuliku osana. Mida vähem on aga stressitekitajaid, seda parem.

Igaks juhuks võiks olla olemas ka loodulisku baasiga rahustavat suukaudset ravimit Sedalin. Viimast võib anda hobusele aga vaid siis kui ta on rahulik. Juba närvis olevale hobusele on seda üsna mõtetu manustada.


Ka kaamera olemasolu treileris on väga hea lahendus kuid hea autojuht tunneb väga hästi kui taga midagi teitsmoodi on ja teab vajadusel kontrollpeatust teha.

Viimane aga mitte vähem tähtis on hobuse jootmine. On hea kui hobust on võimalik meelitada enne teele asumist hästi jooma. Mõni hobune joob hästi peale kerget liigutamist. Vedelikupuudus on reisiva hobuse suurim vaenlane. Niiöelda "transpordipalavik" on tingitud just vedelikupuudusest. Ärevad ja stressis hobused keelduvad tihti joomast ning paljud ei taha ka võõrast vett juua. Nii võib väga pikkadel reisidel olla hobuse tervis tõsiselt ohus. Aga ka veidi lühemate otste puhul on hea kui hobune asub teele joonuna.

Kuidas reis auto ja laevaga sujus, kirjutan peagi.