Täna saab minult kiidusõnu eesti hobune. Atheena ja Apollo näitavad üles eesti hobuse head iseloomu, lõpmatut töötahet ja tasakaalukat olekut. Paljukirjeldatud jonnakusest või isepäisusest ei ole siin mingit juttu. Viimased kaks on enamasti ikka vääriti õpetatud ja mõistetud hobuse kirjeldused. Siis võib vaid arvata kui palju asjaoskamatut kohtlemist eesti hobuste ümber on, sest seda juttu kuuleb ikka ja jälle. Ning kes julgeks juuresolevalt pildilt vaadates öelda, et eesti hobune ei sobi ponina koolisõitu.
Eesti hobune peabki olema sõbralik, uudishimulik, avatud käitumisega ja õpihimuline. Kui ta seda pole, siis tuleb alati esmalt uurida enda tegevuse loogilisust ja alles seejärel kahtlustada, et äkki antud isend on erandlik ja loomu poolest ehk vähe laisem või ei seltsi nii väga.
Teine aspekt on varustus. Väga suurel osal eesti hobustest on sobimatud sadulad ja muu varutus, mis neile päevast päeva haiget teevad. Selline hobune ei saa kuidagi olla lõdvestunud ja koostööaldis. Olen samuti praegu mures Atheena sadula pärast ja ega Apollo omagi tuleks kontrollida. Atheena õlavabadus sadulas ei ole see mis võiks olla ja kahtlustan siin sadula süüd. Apollo õlavabadust on juuresolevalt pildilt hästi näha. Tema traavi maadhaaravus, õla vabadus ja tasakaal on muljetavaldav.
Tuleb täielikult aru saada, et ei saa endale lubada seda, et hobusel on treeningul ebamugav või lausa valus. Selliselt võib neist toredatest, sõbralikest ja agaratest hobsutest väga ruttu mandunud ja tööd vältivad hobused saada. Palun kontrollige, mida hobsutele selga ja suhu panete!!
No comments:
Post a Comment