Atheena sadula ja seljamurede taustal ei ole olnud võimalik viimasel ajal ratsutada. Palju on tulnud teha kordetööd chamboniga. Kuid pikaajaline intensiivne kordetöö koormab jalgu. Seisma jätta hobust ka kinldasti ei või, sest lihaskond degenereerub. Vaid hästi arenenud ja tugeva lihastikuga hobuse liikumisaparaat püsib stabiilne ja terve.
Siin tulevad appi jälle ohjamine ja topeltkorde. Vastavaks tööks vajalikud ümarad kerged ohjad ostsin juba talvel. Nüüd võtsin nad jälle kapist välja. Mõnenädalalne kordetöö on andnud veidi tulemust. Topeltkordel jooksutades oli eile näha, et midagi traavi õhufaasi sarmast hakkab taastuma. Tööd on aga tohutult ees.
Topeltkorde eelis on võimalus juhtida hobust mõlemast suulisest ning ergutada jalge tagant joksva kordega hobust rohkem enda alla astuma. Probleemiks on pika ja raske ohja mõju suhu. Seetõttu tuleb topelkordetades kasutada ilmtingimata kergeid punutud ümaraid ohjasid ningtagada nende vaba liikumine sedelga rõngastel (parem on plokkidega lahendus).
Ohjamine nõuab veidi harjutamist kuid on võimalus maast hobusega enamat kui ringliikumist harjutada. Poolkaared, serpentiinid, tagasipöörded, koondamisharjutused jne. Kõik on võimalik. Olen ka eelnevalt kirjutanud, et see nõaub hobuse harjutamist ohjadega ning ratsmest paratamatult veidi tugevama suulisekontaktiga.
Atheenat ohjad ei häiri. Tõttöelda on temas näha ka ehteestlaslikku head veotahet ja kui vaid oleks veovahendit oleks temaga päris tore sõitmas käia.
Senika aga kuni pole ei sadulat ega veovahendit ongi meie osaks ohjad ja korded. Endale langev koormus on ka suurem, sest hobusel tuleb ju järgi joosta, aga ega seegi halba tee.
No comments:
Post a Comment